Lisaaeg
Lisaaeg on sportmängu osa, mis lisatakse vajaduse korral mängu normaalajale, kui selle lõppedes on seis viigiline. Lisaaja kestus võib olla ajaliselt kindlaks määratud, kuid see võib lõppeda ka siis, kui üks võistlejatest teenib punkti.
Jalgpall
[muuda | muuda lähteteksti]Elukutselises jalgpallis kestab lisaaeg 2 × 15 minutit.
Jalgpalli suurvõistlustel on kasutatud ka järgmisi reegleid:
- "kuldse värava" reegel, mille korral lõpetatakse mäng lisaajal kohe pärast esimest löödud väravat ning võitja on värava löönud võistkond;
- "hõbedase värava" reegel, mille järgi kuulutatakse võitjaks võistkond, kes on esimese lisaaja lõppedes eduseisus.
Kumbki reegel ei osutunud populaarseks ega muutnud mängu soovitud viisil elavamaks, mistõttu nende kasutamine lõpetati 2004. aastal.[1]
Jäähoki
[muuda | muuda lähteteksti]Lisaaeg on meetod, mille abil selgitatakse välja jäähokimängu võitja, kui mängu normaalaja lõppedes on seis viigiline. Peamised viisid tasavägise mängu võitja selgitamiseks on lisaaeg ja karistuslöök või nende kahe kombinatsioon. Kui liigareeglid näevad ette piiratud lisaaja ilma karistuslöökide seeriata, ei pruugi selle aja jooksul võitjat selguda.
Lisaminutid koosnevad lisaperioodidest pärast mängu kolmandat regulatsiooniperioodi, mille puhul kehtivad tavalised hokireeglid. Kuigi varem mängiti täispikki lisaaegu, kasutatakse tänapäeval enamasti kuldvärava ehk äkksurma vormi, mille järgi mäng lõpeb kohe, kui üks meeskond lööb värava.
IIHF-i mängudes sõltuvad lisaajareeglid võistluse etapist.
2019. aasta maailmameistrivõistlustel võeti kasutusele uus lisaaja kord, mis kehtib kõigil maailmameistrivõistlustel ning alates 2022. aasta taliolümpiamängudest ka olümpiaturniiril. Kõik lisaajad mängitakse kolm mängijat kolme vastu, olenemata sellest, kas tegemist on alagrupimängu või eelvooruga (viis minutit), väljalangemismänguga, sealhulgas kolmanda koha mänguga (kümme minutit), või finaaliga (20 minutit). Lisaaeg lõpeb sellega, et värava löönud meeskond võidab.