Lehekülje Liidumaa lähteteksti vaatamine

{{see artikkel|räägib Saksamaa Liitvabariigi liikmesriikidest, Austria liidumaade kohta vaata artiklit [[Liidumaa (Austria)]].}}
{{viita}}
'''Liidumaa''' (''Bundesland'', mitmuses ''Bundesländer'') on [[Saksamaa]] kui [[liitriik|liitriigi]] liikmesriikide nimetus.

See nimetus on õigupoolest eksitav, sest ta rõhutab maade kuulumist liitu ega toonita piisavalt nende omariiklust. Saksamaa Liitvabariigi liikmesriikide korrektne ja [[Saksamaa põhiseadus|põhiseadus]]lik nimetus on seetõttu "maad" (''Länder'', ainsuses ''Land'').

==Liidumaade loend==
{{kaasajasta|alaosa}}
[[Pilt:Germany bundeslaender.png|pisi|Saksamaa liidumaad]]
{| class="wikitable sortable"
|-
! Nr. pildil !! Liidumaa !! Omavalit&shy;susjuht !! Hääli<br />[[Liidunõukogu (Saksamaa)|Liidu&shy;nõuko&shy;gus]]
! data-sort-type="number" | Pin&shy;dala (''km<sup>2</sup>''
! data-sort-type="number" | Rah&shy;vaarv !! Pealinn !! Lü&shy;hend
|-
|1 ||{{pisiLipp|Baden-Württemberg}}
|[[Winfried Kretschmann]]
|style="text-align:right"|6
|style="text-align:right"|35&nbsp;752
|style="text-align:right"|10&nbsp;775&nbsp;000
|[[Stuttgart]] ||BW
|-
|2 ||{{pisiLipp|Baieri}}
|[[Horst Seehofer]]
|style="text-align:right"|6
|style="text-align:right"|70 552
|style="text-align:right"|12 542 000
|[[München]] ||BY
|-
|3 ||{{pisiLipp|Berliin}}
|[[Michael Müller]]
|style="text-align:right"|4
|style="text-align:right"|892
|style="text-align:right"|3 469 000
| - ||BE
|-
|4 ||{{pisiLipp|Brandenburg}}
|[[Dietmar Woidke]]
|style="text-align:right"|4
|style="text-align:right"|29 479
|style="text-align:right"|2 500 000
|[[Potsdam]] ||BB
|-
|5 ||{{riigi ikoon|Bremeni liidumaa}}[[Bremeni liidumaa]]
|[[Carsten Sieling]]
|style="text-align:right"|3
|style="text-align:right"|419
|style="text-align:right"|661 000
|[[Bremen]] ||HB
|-
|6 ||{{pisiLipp|Hamburg}}
|[[Olaf Scholz]]
|style="text-align:right"|3
|style="text-align:right"|755
|style="text-align:right"|1 788 000
| - ||HH
|-
|7 ||{{pisiLipp|Hessen}}
|[[Volker Bouffier]]
|style="text-align:right"|5
|style="text-align:right"|21 115
|style="text-align:right"|6 066 000
|[[Wiesbaden]] ||HE
|-
|8 ||{{pisiLipp|Mecklenburg-Vorpommern}}
|[[Erwin Sellering]]
|style="text-align:right"|3
|style="text-align:right"|23 180
|style="text-align:right"|1 639 000
|[[Schwerin]] ||MV
|-
|9 ||{{pisiLipp|Alam-Saksi}}
|[[Stephan Weil]]
|style="text-align:right"|6
|style="text-align:right"|47 609
|style="text-align:right"|7 914 000
|[[Hannover]] ||NI
|-
|10 ||{{pisiLipp|Nordrhein-Westfalen}}
|[[Hannelore Kraft]]
|style="text-align:right"|6
|style="text-align:right"|34 085
|style="text-align:right"|17 837 000
|[[Düsseldorf]] ||NW
|-
|11 ||{{pisiLipp|Rheinland-Pfalz}}
|[[Malu Dreyer]]
|style="text-align:right"|4
|style="text-align:right"|19 853
|style="text-align:right"|3 999 000
|[[Mainz]] ||RP
|-
|12 ||{{pisiLipp|Saarimaa}}
|[[Tobias Hans]]
|style="text-align:right"|3
|style="text-align:right"|2569
|style="text-align:right"|1 018 000
|[[Saarbrücken]] ||SL
|-
|13 ||{{pisiLipp|Saksimaa}}
|[[Stanislaw Tillich]]
|style="text-align:right"|4
|style="text-align:right"|18 416
|style="text-align:right"|4 143 000
|[[Dresden]] ||SN
|-
|14 ||{{pisiLipp|Saksi-Anhalt}}
|[[Reiner Haseloff]]
|style="text-align:right"|4
|style="text-align:right"|20 446
|style="text-align:right"|2 331 000
|[[Magdeburg]] ||ST
|-
|15 ||{{pisiLipp|Schleswig-Holstein}}
|[[Torsten Albig]]
|style="text-align:right"|4
|style="text-align:right"|15 799
|style="text-align:right"|2 833 000
|[[Kiel]] ||SH
|-
|16 ||{{pisiLipp|Tüüringi}}
|[[Bodo Ramelow]]
|style="text-align:right"|4
|style="text-align:right"|16 172
|style="text-align:right"|2 231 000
|[[Erfurt]] ||TH
|}

==Riigikord==
Maadel on laialdane omavalitsus ning näiteks keskkonna-, kultuuri- ja haridusküsimustes võivad nad suures ulatuses kehtestada oma [[seadus]]i. Seepärast võib eri liidumaade seadustes ja eeskirjades olla suuri erinevusi.

Liidumaad on esindatud [[Liidunõukogu (Saksamaa)|Liidunõukogus]] (''Bundesrat''), mis asub [[Berliin]]is kunagises [[Preisimaa]] parlamendi hoones (''[[Herrenhaus]]''). Liidunõukogu põhiülesanne on kaitsta liidumaade huve oma pädevusse kuuluvates asjades. Liidunõukokku valivad esindajad liidumaade valitsused.

[[Saksamaa põhiseadus]]e järgi peab maa parlamendi struktuur vastama seaduse võimul põhinevatele vabariikliku, demokraatliku ja sotsiaalse valitsemise printsiipidele (Artikkel&nbsp;28[1]). Kolmeteistkümnel maal valitseb kabinet, mida juhib peaminister (''Ministerpräsident''), koos ühe[[koda (parlament)|kojalise]] seadusandliku koguga (maapäev; ''[[Landtag]]'', mitmus ''Landtage''). [[Seadusandlik võim|Seadusandliku]] ja [[täidesaatev võim|täidesaatva võimu]] suhe on samasugune nagu Saksamaa Liitvabariigis: seadusandlikud kogud valib rahvas, tavaliselt neljaks aastaks, ja peaminister valitakse enamushääletusel maapäeva liikmete seast. Peaminister nimetab kabineti, mis täidab maa valitsuse ülesandeid.

Kuni [[1999]]. aastani oli Baieri ainuke maa, mille seadusandlik kogu oli kahekojaline. Maapäeva valis rahvas; teine koda, senat, koosnes Baieri põhiliste sotsiaalsete ja majanduslike gruppide esindajatest. Aastal [[1998]] kiitsid valijad heaks senati likvideerimise eelnõu. See jõustus detsembris 1999.

Linnriikides Berliinis, Bremenis ja Hamburgis moodustab täidesaatva võimu rahva valitud senat. Senaatorite funktsioonid vastavad ministrite funktsioonidele suuremates maades. Senat valib täidesaatva võimu juhiks Bremenis senati presidendi ning Berliinis [[valitsev linnapea|valitseva linnapea]] ja [[Hamburg]]is [[esimene linnapea|esimese linnapea]].

Maade kabinetid koosnevad umbes kümnest ministrist. Kõige tähtsam on siseminister, kes juhib maa haldust ja politseid.

==Poliitika==
Maa tasandi poliitika mängib liitvabariigi poliitikas tihti suurt rolli. Kui maapäevavalimistel võidab opositsioon, võib see valitsuskoalitsiooni nõrgendada. Nii on juhtunud [[Konrad Adenauer]]i [[liidukantsler]]iks oleku ajal [[1963]] ja [[Willy Brandt]]i kantsleriajal [[1974]]. Valimisi liidumaades peetakse ka baromeetriks, mis näitab, kui palju keskvalitsuse poliitikat toetatakse. Kui valitsuskoalitsiooni parteid mitmetel järjestikustel liidumaa valimistel toetust kaotavad, võib see ennustada keskvalitsusele raskusi. Liidumaade valimiste tulemused mõjutavad ka otseselt Liidunõukogu koosseisu. [[1990. aastad|1990. aastate]] alguses oli opositsioonis oleval [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei|Saksamaa Sotsiaaldemokraatlikul Parteil]] Liidunõukogus kahe kolmandikune enamus, mis tegi [[Kristlik-Demokraatlik Liit|Kristlik-Demokraatliku Liidu]] / [[Kristlik-Sotsiaalne Liit|Kristlik-Sotsiaalse Liidu]] ja [[Vaba Demokraatlik Partei|Vaba Demokraatliku Partei]] koalitsioonivalitsusele eriti raskeks põhiseaduse muudatuste läbisurumise. Aastaks [[2003]] oli olukord vastupidine: sotsiaaldemokraatide valitsusele oli takistuseks kristlike demokraatide suur enamus liidunõukogus.

Samal ajal on üha kasvav föderaalseadusandlus viimastel kümnenditel tunduvalt kahandanud maade võimu oma territooriumil.

Nende probleemide tõttu on moodustatud komisjon, mis uurib võimalusi keskvõimu ja liidumaade võimude pädevuse selgemaks lahutamiseks.

==Haldusjaotus==
Linnriigid Berliin ja Hamburg moodustavad juriidiliselt kumbki ainult ühe [[linn]]a. Seetõttu on nad vallad ning neil haldusjaotus puudub (nende linnade linnaosadel (''Bezirke'') on teine tähendus). Bremeni maa koosneb [[Bremen]]i linnvallast ja [[Bremerhaven]]i linnast. Neid kolme nimetatakse "linnriikideks" ehk ''Stadtstaat.'' Ülejäänud liidumaades, mida nimetatakse ''Flächenländer'', on järgmine [[haldusjaotus]]:

*Valitsusringkonnad ehk [[Ringkond (Saksamaa)|ringkonnad]] – suured liidumaad Baden-Württemberg, Baieri, Hessen, Alam-Saksi, Nordrhein-Westfalen, Rheinland-Pfalz (alates [[2000]]. aastast siiski likvideeritud), Saksimaa ja Saksi-Anhalt on jaotatud haldusregioonideks või valitsusringkondadeks.
*Maakreisid ehk [[kreis]]id – iga mittelinnriik on jaotatud kreisideks. Kokku on Saksamaal praegu 323&nbsp;kreisi. Peale selle on veel 117&nbsp;kreisivaba linna (sealhulgas kaks Bremeni linnkreisi), mis ei kuulu ühtegi kreisi, vaid täidavad ise kreiside ülesandeid, moodustades justkui omaette kreisi, mistõttu neid nimetatakse ka linnkreisideks (''Stadtkreise'').
*[[Kommunaalühing]]ud (''Kommunalverbände'', ainsuses ''Kommunalverband'') – mõnel liidumaal on "vaheastmena" kreisi ja valdade vahel eri vormides ja funktsioonides kommunaalühingud või haldusühisused. Neil on eri liidumaades ka väga erinevad nimetused, näiteks ''Amt'' 'maakond', ''Samtgemeinde'' '[[koguvald]]', ''Verbandsgemeinde'' '[[ühendvald]]' või ''Gemeindeverwaltungsverband'' '[[vallahaldusühendus]]'.
*[[Vald (Saksamaa)|Vallad]] – vallad on kõige väiksemad [[territoriaalne haldusüksus|territoriaalsed haldusüksused]]. Saksamaal oli seisuga [[31. detsember]] [[2002]] 13&nbsp;423 valda ja [[vallavaba ala]]. "Linnad" on reeglina vallad, ainult et nad tohivad kanda [[linn]]a nime (vt ka: [[linnaõigus]]). See on kas ajalooliselt tagatud ning oli enamasti kunagi seotud arvukate privileegidega (näiteks oma [[maks (rahandus)|maks]]udega) või siis on tegemist suuremate valdadega, mis oma praeguse tähtsuse ja ülesannete tõttu on saanud linna nimetuse (eri liidumaades on vastav kord väga erinev). (Märkus. Saarimaal koosneb vald enamasti vallaosadest, mis võivad määrata omaenda asulanõukogu (''Ortsrat'') ja asulavanema (''Ortsvorsteher''; otsustamispädevus peaaegu puudub, kuulamised vallanõukogu ees)).

==Ajalugu==
Maad on tekkinud Saksamaa territoriaalse [[ümberliigendus]]e käigus pärast [[1945]]. aastat. Nelja [[okupatsioonitsoon]]i sees oli alguses 16&nbsp;maad:
*[[Ameerika Ühendriikide okupatsioonitsoon]]: [[Baieri]], [[Hessen]], [[Württemberg-Baden]], [[Bremen]]
*[[Suurbritannia okupatsioonitsoon]]: [[Nordrhein-Westfalen]], Alam-Saksi, [[Schleswig-Holstein]], [[Hamburg]]
*[[Prantsusmaa okupatsioonitsoon]]: [[Württemberg-Hohenzollern]], [[Rheinland-Pfalz]], [[Baden (maa)|Baden]]
*[[NSV Liidu okupatsioonitsoon]]: [[Saksimaa]], [[Saksi-Anhalt]], [[Tüüringi]], [[Brandenburg]], [[Mecklenburg]]
*Berliin oli alguses jagatud neljaks okupatsioonitsooniks.

[[1952]]. aastal ühendati Baden, Württemberg-Baden ja Württemberg-Hohenzollern [[Baden-Württemberg]]i maaks. Samal aastal likvideeriti [[Saksa DV]]-s maad: nende asemele tulid 14&nbsp;[[ringkond (Saksa DV)|ringkonda]] (''Bezirke'') ja [[Ida-Berliin]], mida ametlikult nimetati "Berliin – SDV pealinn" (''Berlin - Hauptstadt der DDR'').

[[1957]]. aastal võeti kümnenda maana Saksamaa Liitvabariigi koosseisu [[Saarimaa]].

[[1990]]. aastal likvideeriti endise Saksa DV territooriumil ringkonnad ning taastati viis kunagist maad (kunagine Mecklenburg sai nimeks [[Mecklenburg-Vorpommern]]), osalt muudetud piiridega. Need maad ning Berliin said Saksamaa Liitvabariigi maadeks.

Ikka ja jälle saab poliitilise arutelu aineks Saksamaa Liitvabariigi territooriumi ümberliigendamine [[Saksamaa põhiseadus|põhiseaduse]] artikli 29 alusel.

(Märkus. [[Lääne-Berliin]]il oli alati eristaatus ning ta ei kuulunud ametlikult Saksamaa Liitvabariigi koosseisu.)

==Vaata ka==
*[[Saksamaa liidumaade lipud]]

[[Kategooria:Haldusüksused]]
[[Kategooria:Saksamaa geograafia]]