Jõgeva metsamajand
Jõgeva metsamajand (kuni 1978. aastani Kurista metsamajand) asutati 1947. aastal ja likvideeriti 1992. aastal. Metsamajandi koosseisu kuulusid algselt Avinurme, Kaarepere, Kursi, Laiuse, Lohusuu, Pikknurme, Salla, Torma ja Vaimastvere metskond. [1]
Metsakorraldus[muuda | muuda lähteteksti]
Jõgeva metsamajandi maadel viidi läbi 4 täielikku metsakorraldust.
Esimene metsamajanduskava koostati 1953. aastal ning see tõi välja küllalt tiheda teedevõrgu, keskmise metsasuse 22,7% (pisut suurem Eesti NSV keskmisest) ja suuremate tööstusettevõtete puudumise majandi piirkonnas. Üldpindala 55 489 ha, metsamaid 41 184 ha (74,2% üldpindalast). Puistute keskmine vanus 31,3 aastat, boniteet III,0. Metsamajandi masinapargist on märgitud 21.09.1953 seisuga 1 veoauto, 1 mootorratas, üksikud vankrid ja 15 rege 46 hobuse jaoks.[2]
1965. aasta metsamajanduskava märgib Pedja metskonna moodustamist ja üldpindala 64 571 ha. Keskmine metsasus 32,3%, metsamaad 49 878 ha (77% üldpindalast). Puistute keskmine vanus 41 aastat, boniteet II,8. Valdavad sega- ja lehtpuupuistud, suuremaid kahjurikoldeid ei olnud, küll aga põdrakahjustusi.
1977. aasta metsamajanduskava järgi on üldpindala 73 582 ha, metsamaa 60 216 ha (81,8%), puistud 57 019 ha (77,5%). Puistute keskmine vanus 42 aastat, boniteet II,6.
1987. aasta metsamajanduskava märgib muutusi maafondis (ära anti enamus turbarabasid). Üldpindala 73 120 ha. Keskmine metsasus 46%, metsamaad 65 675 ha (83% üldpindalast). Puistute keskmine vanus 50 aastat, boniteet II,5.
1998. aasta metsakorraldus Jõgevamaa metsades toimus põhjalikult ümber korraldatud oludes.
Direktorid[muuda | muuda lähteteksti]
- Mihail Vasiljev 1946–1947
- Herman Kriimann 1948–1955
- Uno-Armas Kaljurand 1955–1961
- Aleksander Ernits 1961–1971
- Ain Erik 1971–1981
- Priit Saksing 1981–1988
- Enn Kangur 1988–1992
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Jõgevamaa metsad 1918-2008. Koostaja Kaupo Ilmet, toimetaja Toivo Meikar. Jõgeva 2008, lk. 37. ISBN 9789985984277
- ↑ Jõgevamaa metsad 1918-2008. Koostaja Kaupo Ilmet, toimetaja Toivo Meikar. Jõgeva 2008, lk. 38. ISBN 9789985984277