Kunigami keel
Kunigami keel | |
---|---|
Piirkonnad | Okinawa saare põhja- ja keskosa |
Kokku kõnelejaid | 5000 |
Keelesugulus |
|
Keelekoodid | |
ISO 639-3 | xug |
Kunigami keele leviala (sinine) |
Kunigami keel (Yanbarukutuba) on üks Okinawa keeltest, mida räägitakse põhiliselt Okinawa saare põhjaosas, kuid ka keskel. Nagu teised Okinawa keeled, kuulub ka kunigami keel Aasia areaali jaapani keelkonda, täpsemalt Ryūkyū keelte alla. Emakeelena rääkivate inimeste arv on 5000. 20−40-aastased räägivad kunigami keelt vaid kodus. Noorem generatsioon, alla 20-aastased, räägib vaid standardset jaapani keelt. Kunigami keelt tuntakse ka Nago dialekti nime all. Keel on väljasuremisohus.[1][2]
Keelest
[muuda | muuda lähteteksti]Kuigi kunigami keel on jaapani keelega üsna sarnane, on neis siiski erinevusi. Kunigami fonoloogiasse kuulub suur hulk rõhuga konsonante, sealhulgas sulg- ning ninahäälikud. Keeles on foneemid /h/ ja /p/ eraldi. Näiteks on kunigami keeles /haʔkáí/, jaapani keeles /akárí/. Mõlema tähendus on 'lamp', 'lambivalgus' või 'valgus'. Erinevuseks on algusfoneem /h/ ja keskel olev rõhuga foneem /k/. Samuti puudub jaapani keelele omane /r/ enne /i/-d.[3]
Kiri
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjasüsteemina on kasutusel silpidena olevad hiragana ja katakana, mingil määral ka hiina hieroglüüfiline kanji.[4]
Keelenäited
[muuda | muuda lähteteksti]- niheedeebiru − aitäh
- ugamiyabura − palun
- hanaa − lill
- tida − päike
- nabaa − seen
- wataa − kõht
- yufaa − põrand, platvorm
- miimii/niinii − suur / vanem vend
- shibaa − huuled
- tuusen − kaugel
- meerabi − tütar, noor naine, tüdruk
- tabeeruu − liblikas
- Ishikatchi − Ishigaki (nimi)[5]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ http://www.ethnologue.com/language/xug
- ↑ http://multitree.org/codes/xug.html
- ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 10. juuni 2015. Vaadatud 20. novembril 2013.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://www.nakijin.jp/
- ↑ http://www.jlect.com/search.php?r=&h=&k=&l=kunigami