Tolai keel

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Kuanua keel)
tolai keel (Tolai, Kuanua)
Kõneldakse Paapua Uus-Guinea
Kokku kõnelejaid 61 000
Keelesugulus Austroneesia keeled
Kesk-Ida-Austroneesia keeled
Mesomelaneesia keeled
tolai keel
Keelekoodid
ISO 639-1 ksd

Tolai ehk kuanua keelt räägib Paapua Uus-Guinea tolai rahvas. Tolaid ise viitavad oma keelele kui tinata tuna ('päriskeel'), kuana tuleneb ramoaina keelest (samuti Patpatar-Tolai keel) ja tähendab 'koht seal'. Ethnologue[1]'is mainitakse keele nimekujuna veel ka Blanche Bay (tegu on Blache'i lahe ääres räägitava keelega), Gunantuna 'inimene' ja Tuna (viimased kaks on tõenäoliselt tina tuna teisenenud või lühendatud variandid).[2]

Tolai keelt kõneleb esimese keelena umbes 61 000 (SIL 1991)[1] ja teise keelena umbes 20 000 inimest Uus-Britannia saarel. Vastupidi paljudele Paapua Uus-Guinea keeltele ei ole tolai keel väljasuremisohus. Seda keelt peetakse prestiižseks ning kahes suures Ida-Uus-Britannia keskuses (Kokopo ja Rabaul) on see peamiseks suhtluskeeleks.

Kõige vanem tolai keelt käsitlev teatmik on 1912. aastast pärinev saksakeelne "Praktisches Handbuch zur Erlernung der Nordgazellen-Sprache", mille autoriks on P. Bley. 1962. aastal ilmus ingliskeelne tolai keele õpik "Tolai Language Course" (108 lk), mille autorid on Karl J. Franklin ja Harland B. Kerr[3]. 1974. aastal ilmus õpiku täiendatud versioon[3]. WALSi andmetel on kõige uuem tolai keele (põhjalikum) käsitlus 1984. aastal ilmunud Ulrike Moseli "Tolai Syntax and its Historical Development"[4].

Geograafiline leviala[muuda | muuda lähteteksti]

Tolai keelt räägitakse Paapua Uus-Guineas Ida-Uus-Britannia provintsis, mis asub Uus-Britannia saare kirdeosas Gaselli (in. k Gazelle) poolsaarel. Tolai keel on provintsi levinuim keel (kokku kõneldakse provintsis 16 erinevat Austroneesia keelt).

Keeleinfo[muuda | muuda lähteteksti]

Tolai keel kuulub Austroneesia hõimkonna Kesk-Ida-Austroneesia keelkonna Mesomelaneesia keelte hulka.[1]

Tolai keeles on erinevaid hääldusvariante. Tolai on võimeline eristama isikut, kes pärineb Boava külast, isikust, kes elab Kabakada külas, pelgalt selle järgi, kuidas nad räägivad kuanua keelt. Sõltumata dialektist, hääldatakse tähte a kahel eri viisil. Esimesel juhul hääldub see kui er ingliskeelses sõnas her, teisalt kui a ingliskeelses sõnas art. Näiteks mõlemaid a-tähed sõnas Rabaul hääldavad nii vanad kui ka noored er-ina.[2]

Suulises keeles esineb Tolai alfabeedi variatsioone. Näiteks Bowava külas (Lungalunga) on dialektis olemas h ja s, kuid need puuduvad Kabakada's.[2]

Tolai keel kasutab ladina alfabeeti ja selles on 19 tähte (a, b, d, e, g, h, i, k, l, m, n, o, p, r, s, t, u, v, w). Sõnu on lihtne hääldada, kuna tegemist on peamiselt häälikkirjaga.[2]

Tolai keel kaotas foneemi /s/. Näiteks on sõna 'päike' Lõuna-Uus-Iirimaal kõneldavates lähisuguluskeeltes kesakese, mis on tolai keeles taandunud kujule keake. Siiski on /s/ keelde tagasi tulnud hulgaliste inglise ja tok-pisini laensõnade kaudu.

Asesõnad[muuda | muuda lähteteksti]

Tolai asesõnadel on neli võimalust märkida arvu (ainsus, duaal, triaal ja mitmus), kolm isikut (esimene, teine ja kolmas isik) ja inklusiivsuse/eksklusiivuse eristus. Sugusid ei eristata.

Ainsus Duaal Triaal Mitmus
esimene eksklusiiv iau
(mina)
(a)mir
(tema ja mina)
(a)mital
(nemad mõlemad ja mina)
avet
(kõik nemad ja mina)
esimene inklusiiv - dor
(sina ja mina)
datal
(teie mõlemad ja mina)
dat
(teie kõik ja mina)
2nd u
(sina)
(a)mur
(teie kaks)
(a)mutal
(teie kolm)
avat
(teie kutid)
3rd ia
(tema)
dir
(nemad kaks)
dital
(nemad kolm)
diat
(nemad)

Mitmuslikud asesõnad kaotavad oma viimase -t, kui kasutatakse verbi ees. 'Da vana!' - 'Lähme!', 'Pa ave gire.' - 'Me ei näinud', 'Dia tar pot' - 'Nad on juba kohal.'

Arvsõnad[muuda | muuda lähteteksti]

Glosbe sõnaraamat[5] ja zompist.com[6] annavad tolai keele arvsõnadele tähendusi järgnevalt.

Arv Tolai
1 tikai
2 dir

(a)urua

mur

(mõlemad, kaks)

(kaks)

(teie mõlemad / järgne / tagapool)

3 (a)utul

dital

(kolm)

(trio, need kolm)

4 (a)ivat
5 (a)ilima
6 (a)lâptikai
7 (a)lâvurua
8 (a)lâvutul
9 (a)lâvuwat
10 (a)vinum

Süntaks[muuda | muuda lähteteksti]

Tavaline tolai sõnajärg on SVO (subjekt-verb-objekt).

Prefiks ni-'ga seondub huvitav fenomen - see muudab verbi nimisõnaks ja toob seeläbi keelde irregulaarsuse. Tavaliselt lisatakse prefiks verbi algusse, nt

  • laun 'elama' -> a nilaun 'elu';
  • ian 'sööma' -> a nian 'toit';
  • aring 'palvetama' -> a niaring 'palve'.

Kuid

  • varubu 'võitlema' -> a vinarubu 'võitlus';
  • tata 'rääkima' -> a tinata 'keel';
  • mamai 'beetlipähklit närima' -> a minamai 'närimiseks mõeldud beetlipähklite (väike varu)'.

Nendel juhtudel muutub prefiks ni- infiksiks -in- ja lisatakse algse verbifoneemi järele. Võib ka ütelda, et lisandub prefiks ni-, kuid algne verbifoneem vahetab kohad prefiksis oleva n-iga.

Keelenäide[muuda | muuda lähteteksti]

See mees läks jahile koos oma koeraga.
nam ra tutana i ga rovoi ma ra pap
DEM ART mees 3 SG PFV jaht koos ART koer
Terengai ja tema koer läksid jahile.
Terengai dir rovoi ma ra pap
Terengai 3 DU jaht ja/koos ART koer

[4]

Tolai ja tok-pisin[muuda | muuda lähteteksti]

Tolai on üks suurimaid tok-pisini substraatsõnade allikas. Järgnevalt mõned tavalisemad tok-pisini sõnad, mis pärinevad suure tõenäosusega tolai keelest või on sellega väga lähedalt seotud.

  • buai - beetlipähkel
  • diwai (sõnast dawai) - puu, mets
  • guria - maavärin
  • kawawar (sõnast kavavar) - ingver
  • kiau - muna
  • lapun - vanem isik
  • liklik (sõnast ikilik) - väike
  • umben (sõnast uben) - kalavõrk

Samas on tok-pisin osaliselt asendanud tolai omasõnu (nt kubar sõnaga braun 'pruun' ja aingau sõnaga vilivil 'jalgratas').

Viited[muuda | muuda lähteteksti]