Kogemusnõustamine

Allikas: Vikipeedia

Kogemusnõustamine (ingl peer support) on sarnase kogemusega inimeste teadmiste ja kogemuste jagamine ja/või nõustamine, mille käigus pakutakse üksteisele emotsionaalset, sotsiaalset ja/või praktilist tuge[1].

Kogemusnõustamise olemus[muuda | muuda lähteteksti]

Kogemusnõustamist hakati kõigepealt kasutama psühhiaatrilise diagnoosiga inimeste aitamiseks. Kogemusnõustamise alus on arusaamine vaimse tervise aspektidest ja inimõigustest ning sellest, kuidas meditsiinisüsteem surub alla erinevusi. Kogemusnõustamise eesmärk on saavutada inimese heaolu ja vabanemine läbi tervenemisprotsessi – inimene laseb lahti patsiendi rollist ning keskendub sellele, kuidas saada hakkama tavaelulistes olukordades. Paljud erivajadusega inimesed on võtnud omaks arusaama, et nad on n-ö puudega. Sellest loobumiseks on vaja näidata, et me kõik oleme võrdsed. Kogemusnõustamine ei baseeru psühhiaatrilistel mudelitel ega meditsiinilistel diagnoosidel. Erivajaduse ja haiguse asemel keskendutakse tervisele ja toimetulekule.[2]

Kogemusnõustamise keskmes on inimesest aru saamine läbi kogemuse, emotsionaalse ja psühholoogilise valu. Kogemusnõustaja võtab inimest sellisena, nagu ta on, toetades teda tervenemisprotsessis ja aidates tal suuremates süsteemides kohaneda. Loobudes inimese eraldamisest sildiga „vaimselt haige“, või „erivajadusega inimene“ suurendame tema eneseusku ja elukvaliteeti.[2]

Kogemusnõustamine põhineb vastastikusel toetusel ja usaldusel, jagatud vastutusel ja ühisel arusaamal, mis on mõlemale kasutoov. Teadmine, et ka teised on sarnaseid muresid läbi elanud, annab inimesele tunde, et ta ei ole oma hädas üksi. Suurema osa ajast end üksildasena tundnud inimesed julgevad jälle astuda kogukonna liikmeks ja luua sõprussuhteid.[2]

Kui inimesed saavad aru, et keegi veel tunneb samasugust valu, toimub kontakti saamine nõustajaga, mis on üks tervenemisprotsessi põhialuseid. Inimene saab olla tema ise, kaasamata sealjuures välist eksperti, kes peaks tema mured lahendama. Nõustamissuhte arenedes on mõlemal poolel kohustus leida lahendusi võimalikele probleemidele. Seda nimetatakse ka vastastikuseks jõustamiseks. See aitab katsetada uusi käitumismustreid, et jõuda soovitud lahenduseni. Kogemusnõustamine on oma olemuselt ühtaegu nii kogukonna kui ka autonoomsuse ülesehituse töövahend, mis ei ole allutatud ühelegi konkreetsele mudelile. Kogemusnõustamises rõhutatakse mitmekesisust ja tõstetakse esile individuaalne tugevus. Kui inimesed vahetavad kogemusi, ei ole kõige olulisem omandatud teadmised ja info, vaid see, mida nad kogesid läbi ühiste väärtuste, ning lood, mida nad teistega jagada võivad.[3]

Kogemusnõustamise protsessi olulised aspektid[muuda | muuda lähteteksti]

Kogemusnõustumise kui protsessi juures on taunitav sildistamine ning esikohal on nõustatava ja nõustaja aus ning otsekohene kommunikatsioon, piiride paika panemine, vastutuse jagamine, südamest tulev austus teise inimese vastu ja kriitilise tagasiside andmine ning vastuvõtmine.[3]

Kogemusnõustamises kasutatakse osaluskuulamist – lihtsalt loo jutustamise asemel loob jutustaja dialoogi teistega ja jagab oma lugu. Kogemusnõustamise põhialus on toetav suhe sarnase kogemusega inimesega, samas on kogemusnõustamise protsessis oluline järgida all nimetatud aspekte.[3]

Kriitiline õppimine

Kogemusnõustamine õpetab klienti kriitiliselt mõtlema. Kriitiline õppimine ei eelda probleemi meditsiinilist defineerimist, vaid see aitab inimesel näha laiemat vaatenurka ja avastada probleemide lahendusi uutel viisidel.[3]

Keel

Üks olulisimaid aspekte vastastikuse abistamise protsessis on rääkida mõlemale poolele arusaadavas kogemuste vahetamise keeles ‒ kumbki pool peab aru saama, mida teine tunneb. Kogemusnõustamisel on tähtis sümptomite asemel keskenduda kogemusele, mis teeb võimalikuks teise inimese tõlgenduse vastavalt olukorrale.[3]

Ühine vastutusala

Kogemusnõustamises räägitakse ühisest vastutusest, mis tähendab, et:

  • mõlemad pooled õpivad üksteiselt,
  • mõlemal poolel on teada kliendisuhte reeglistik,
  • jõujooned on alati nähtaval ja läbiräägitavad.

Turvalisus ja riskide jagamine

Turvalisus tähendab seda, et vastutus on jagatud ühiselt ja üksteist usaldatakse. See saavutatakse siis, kui keegi meisse usub ja kui me oleme üksteise vastu ausad ning ületame iseenda ebamugavustunde. Kogemusnõustamise turvarisk on enim seotud jõujoonte jagunemisega (kuidas mida kaotada, ära kasutada või tasakaalustada). Samuti saame jagada kogemust selle kohta, mis tunne on, kui meid ei usaldata või me oleme usalduse kaotanud. Ausus üksteise vastu töötab hästi lähedastes suhetes, kuid rühmades peab sellega olema ettevaatlik.[3]

Nõustamisprotsessis püsimine

Põhiline kogemusnõustamise protsessi iseloomustav külg on selle praktilisus või saadud elukogemus, milles õppimine ja arusaamine on seotud konkreetse kontekstiga [3].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kogemusnõustajate Koda (s. a.). Kogemusnõustamisest. Loetud aadressil http://www.kogemuskoda.ee/info
  2. 2,0 2,1 2,2 Mead, S., Hilton, D., & Curtis L. (2014). Peer support. A Theoretical Perspective. Retrieved from http://www.intentionalpeersupport.org/wp-content/uploads/2014/02/Peer-Support_A-Theoretical-Perspective.pdf
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 Mead S., & MacNeil, C. (2006). Peer support: What makes it unique? International Journal of Psychosocial Rehabilitation, 10(2), 29‒37. Retrieved from http://www.psychosocial.com/IJPR_10/Peer_Support_What_Makes_It_Unique_Mead.html