Ketaslõikur
Ketaslõikur (ka nurklihvija; slängis relakas) on tööriist, millega saab lõigata, lihvida ja käiata erinevaid materjale. Ketaslõikuri mootor võib töötada nii elektriga, bensiiniga kui ka suruõhuga. Reguleeritava kiirusega mootor töötab pöördmehhanismiga, mille otsa kinnitatakse tööle vastav ketas. Seadme korpus on valmistatud plastist või kummist. Enamusel ketaslõikuritel on muudetav käepide, mis võimaldab tööd teha nii vasaku- kui ka paremakäelistel. Nurklihvijaid saab kasutada liigse materjali eemaldamiseks objektilt. Erinevate materjalide ja tööde jaoks on erinevad kettad, näiteks teemantketas lõikamiseks, erinevad abrasiivsed kettad lihvimiseks, lihvimiskivid, liivapaberiga kettad, traatharjakettad ja poleerimispadjad. Nurklihvija talub suurt vastujõudu lihvimisel.[1]
Ohutus
[muuda | muuda lähteteksti]
Ameerika Ühendriikide Riikliku Tööohutuse ja Terviseameti uurimistöö kohaselt on nurklihvijate lubatud helitugevus tühikäigul 91–103 dB. [2] Ketaslõikurid tekitavad metalle lõigates sädemeid ja väikseid metallosakesi, seetõttu peab ketaslõikuriga töötades kandma näokaitset ja vastavaid tööriideid. Samuti võivad ketaslõikuri lõikekettad puruneda. Sellest tuleneva õnnetuse vältimiseks peab ketaslõikuril olema kaitse. Enne lõikamist tuleb lõigatav materjal kinnitada stabiilsele pinnale ja veenduda, et lõikamine oleks ohutu ning et sädemed ei satuks tuleohtlikele materjalidele. Kui lõikuriga töötamine on lõpetatud, tuleb lõikur aeglaselt ja ettevaatlikult materjali seest välja tõsta. Töötada tuleb tööriistast kindlalt kinni hoides. [3]
Kasutus
[muuda | muuda lähteteksti]Nurklihvijaid kasutatakse laialdaselt metallitööstustes, ehitusel ja ka päästetöödel. Need on tavaliselt kasutuses töökodades, autoteenindustes ja autoremonditöökodades. Erinevate tööde ja toimingute jaoks on erinevad nurklihvijad. Kõige tähtsam tegur, mida nurklihvija valimisel tähele panna, on ketta suurus ja mootori võimsus. Teised tegurid, mida jälgida, on energiaallikas (suruõhk, elekter), pöördemoment ja spindli suurus. Üldiselt ketta suurus ja mootori võimsus suurenevad korraga. Ketta suurust mõõdetakse tavaliselt tollides või sentimeetrites. Suruõhuga töötavatel nurklihvijatel on tavaliselt väiksemad kettad. Suruõhu jõul töötavaid nurklihvijaid kasutatakse tavaliselt kergematel töödel, kus on vajalik täpsus. Elektrilisi nurklihvijaid kasutatakse rohkem suuremate ja raskemate tööde jaoks. Siiski on olemas ka suuri suruõhuga nurklihvijaid ja väikseid elektrilisi nurklihvijaid. [4]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Nurklihvija leiutati 1954. aastal Saksa ettevõtte Ackermann + Schmitt poolt. Tänu sellele kutsutakse nurklihvijat Saksamaal, Hollandis, Slovakkias, Tšehhis, Poolas, Horvaatias, Lätis, Rumeenias, Ungaris ja Bulgaarias nimetusega flex.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Lancelot (vaadatud 5.03.2018)
- ↑ Müra käsitlevad õigusaktid Euroopa Liidus, paralleeltekst inglise ja eesti keeles
- ↑ https://www.osha.gov/dts/osta/otm/new_noise/index.html
- ↑ https://www.familyhandyman.com/tools/power-tools/how-to-use-an-angle-grinder/view-all/
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Ketaslõikur – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis