Mine sisu juurde

Katastrimõõdistamine

Allikas: Vikipeedia

Katastrimõõdistamine ehk maamõõtmine (praktikas nimetatud ka: maakorraldustööd) on geodeesiaharu, mis tegeleb maakatastritega seotud geodeetiliste töödega ja koostab katastrikaarte[1].

Eestis reguleerib katastrimõõdistamist määrus "Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord".

Katastrimõõdistustöid teevad litsentseeritud spetsialistid, keda nimetatakse ka maamõõtjateks[1].

Laiad rühmad hõlmavad:

  • Ehitusprogressi mõõdistamine: mõõdistamine, mis dokumenteerib ehitusprojekti äsja ehitatud elementide asukoha[2]. Ehitusprogressi mõõdistamist teostatakse registreerimiseks, valmimise hindamiseks ja maksmiseks. Ehitusjärgsed mõõdistused on tuntud ka kui "lõpetatud ehitusjärgsed mõõdistused". Ehitusjärgsed mõõdistused esitatakse sageli punase värviga või punase joonega ja asetatakse olemasolevate plaanide peale, et neid saaks võrrelda projekteeritud teabega.
  • Katastrimõõdistamine või piirimõõdistamine: mõõdistamine, millega määratakse või taastatakse krundi piirid, kasutades õiguslikku kirjeldust[3]. See hõlmab monumentide või märkide paigaldamist või taastamist nurkades või krundi piiridel. Need on rauast latid, torud või betoonist monumendid maa sees või betooni või asfaldisse löödud naelad.
  • Kontrolliuuring: Kontrolliuuringud kehtestavad kontrollpunktid, mida kasutatakse edaspidiste uuringute võrdluspunktidena[4]. Enamik teisi mõõdistamise vorme sisaldab kontrollmõõtmise elemente.
  • Ehitus- ja inseneruuringud: topograafilised, planeerimis- ja väliuuringud, mis on seotud insenerprojekteerimisega[5]. Need nõuavad sageli geodeetilisi arvutusi, mis ületavad tavapärase tsiviilehituse praktika.
  • Vundamendimõõdistamine: uuring, mida tehakse andmete kogumiseks valatud ja kõvastunud vundamendi asukoha kohta[6]. Seda tehakse selleks, et tagada, et vundament on ehitatud kohas ja kõrgusel, mis on lubatud asendiplaanil, krundiplaanil või alajaotusplaanil.
  • Hüdrograafiline uuring: uuring, mis viiakse läbi veekogu rannajoone ja põhja kaardistamiseks. Kasutatakse navigatsiooni-, inseneri- või ressursihalduse eesmärgil[7].
  1. 1,0 1,1 Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 205.
  2. "Construction Survey". pro17engineering.com. Vaadatud 25. septembril 2023.
  3. "Межевание земельного участка без согласования с соседями". egrp.ru. Vaadatud 25. septembril 2023.
  4. "Control Points in Surveying". surveyorinsider.com. Vaadatud 25. septembril 2023.
  5. "Engineering Surveying" (PDF). civiconcepts.com. Vaadatud 25. septembril 2023.
  6. "Types of Topographical Survey". gruasyaparejos.com. Vaadatud 25. septembril 2023.
  7. "Hydrographic surveying". theconstructor.org. Vaadatud 25. septembril 2023.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]