Kasutaja arutelu:Jennifer~etwiki

Suuline kõne: Partikkel vä

On täheldatud, et paljudes keeltes on sidesõna „või“ kasutusel hoopis küsipartiklina. Nii on juhtunud ka eesti keeles. Kui tavaliselt ühendab „või“ erinevaid lauseosasid, siis kõnekeeles märgib „või/vä“-partikkel küsilause lõppu. Järgnevas artiklis on juttu „või/vä“-lõpuliste küsimuste tekkest ning kasutusest eesti keeles Artikkel on rikastatud näidetega igapäevakeelest.

Kuidas tekkis või/vä-partikkel?

Kuigi esimesi või-lõpulisi küsimusi sai Eesti kirjakeele korpuses uudistada juba 1900-1909, on siiani tegu nähtusega, mis on pigem levinud suulises kõnes. Liina Lindström pakub, et tegu on parandusliigendusega – selle abil parandatakse kõnelemisel ja kuulamisel tekkivaid arusaamatusi. Ilmselt kasutati „võid“ algselt siduva elemendina parema variandi välja pakkumisel, tekkis aga ummik ning uue variandi vahele jäi pikem paus. Siis võiski juhtuda, et „võid“ hakati tõlgendama eelneva lause osana, millele järgnes täiesti iseseisev uus lause. Selliste lausete põhiline funktsioon ongi väljendus eelneva informatsiooni kohta, mis võis olla liiga hägune, arusaamatu või uskumatu.

„Kas ma pean tulema või... saan äkki koju lebotama jääda?“ → „Kas ma pean tulema või või saan hoopis kodus lebotada?“ → „Kas ma tõesti pean tulema või?“ → „Pean tulema või?“

Kui „või“ oli saavutanud tähenduse küsipartiklina, laienes see ka muudesse kontekstidesse. Esialgu jätkas see lihtsalt teemat, hiljem juba eraldi küsimuse kontekstis. Nüüdseks on sellest arenenud täiesti omaette küsilause vorm, mida saab eelnevast kontekstist eraldi kasutada, näiteks teemat tutvustades:

„Ma olen kaardimängus juba päris äss. Olen ikka täiega palju mänginud ka. Oli vist kuus aastat tagasi, kui alustasin vä.“

Mille poolest erineb partikkel vä partiklist või?

Kui sõnal „või“ on lauses ka muid funktsioone, siis „vä“ on tuntud siiski ainult küsipartiklina. Samas esineb viimasena mainitud ka juhtudel, kui lause on jaatava sisuga. Seal märgib see informatisiooni, mis on ebakindel. „Vä“ on tuntud ka kui „või“ lühenenud ja muganenud vorm.

Miks on vä-partikkel domineeriv peamiselt suulises kõnes?

Põhjus, miks pole „või/vä“-partikkel laienenud ka kirjakeelele, võis olla selles, et „või“-küsimused on algselt mõeldud nn parandusliigesena, kuigi „või“ ise on sidesõnana eesti keeles kasutusel olnud juba üle sajandi. Kuna algne kontekst põhines parandusliigesel, mis on seotud kõnekeelega, siis on see ka võõras kirjakeelele ning seetõttu kasutatakse ka „või/vä“-partikleid vaid äärmisel vajadusel.

Kirjakeel on loomult konservatiivne ning grammatikalisatsioon kujundab enamasti vorme, mis kirjakeelde ei sobi. Selle alla kuulub ka „vä“-partikkel, mis on korrektse kirjakeele jaoks ebasobilik. Seniste uurimuste põhjal usutakse, et grammatikaliseerumiskanaleid, mida mööda grammatikalisatsiooniprotsessid toimuvad, on keeles piiratud hulgal. Samasugune areng toimub ka keeles, milles pole kokkupuudet. Nii kujunevad ka eraldavatest sidesõnadest üldküsimuse markerid nagu ongi eesti keele „vä“.

Missuguseid ’’vä’’-partikli tüüpe esineb?

Siinkohal olgu välja toodud mõned tüüpilisemad või/vä küsimuste tüübid:

• Iseseisev või/vä küsimus

See on kõige levinum grammatiline või/vä kasutamisvorm. Iseseisva küsimusega alustatakse uut teemat. Küsija küsib ja vastaja vastab.

„Sa midagi uut ei tellinud kataloogist vä?“ „Ei, aga mõtlesin...“

• Teema-sidujad

Selline vorm on argivestlustes kõige levinum. Taolisi küsimusi esitatakse tavaliselt teema sissejuhatuse järel ning nad märgivad huvi sama teema jätkamiseks ja arendamiseks.

„Klaasikunst on ikka äge küll. Nii palju õpib juurde.“ „Sa oled midagi ise ka meisterdanud juba vä?“

• Parandusliigendid

Mõnikord on kuulajal raskusi rääkija mõistmisega või kuulamisega, siinkohal on abistavaks asjaoluks „jutujätkajad“, mis aitavad juttu paremini tõlgendada.

„Ma ostsin Smolenski ära lõpuks. Loodab, et saab asja ka.“ „Selle klaveri vä?“ „Nojaa. Raha kulus, aga nii mõnus oleks jälle klahvidel klimberdada.“

Parandusliigendite alla käib ka edasiseks informatsiooni saamiseks vajalikud vä-küsimused. Kuulaja saab uut informatsiooni ning see on talle huvitav ja oluline. Sageli ei anta sellistele küsimustele isegi vastust, kuna need väljendavad lihtsalt imestust ning ei ole esitatudki range teabenõudena.

„Noja siis läksin isegi viimasesse loengusse too päev, mõtlesin, et äkki saab eksamiaja teada ja mõtle istun seal ja vaatan, et nii palju rahvast ja kõik tuubivad midagi. Ja siis tuli muidugi välja, et too päev oligi eksamiks määratud.“ „Tegelt ka vä?“ „Nojah ja ma istusin nagu mingi lollakas seal õppimata ja materjale ka kaasas polnd.“

Päris omamoodi prototüübiks on kujunenud veel üks „parandaja“, mis on omamoodi viivitusvastus. Seda kasutatakse, kui on vaja „aega võita“ või vastusega venitada.

„Sina jätsid ketšupi laua peale pärast õhtusööki? Martin on kõik kohad täis ajanud seda nüüd!“ „Ise sa pidid ju lauda koristama. Ise rääkisid veel, et kaduge te minema siit.“ „Ütlesin ka vä?“

Kuidas ’’vä’’-partiklit uuritakse?

Suulise keele uurimismeetodiks on konversatsioonianalüüs (edasipidi KA), mis räägib sellest, kuidas argine vestlus on organiseeritud tegevus (mitte kaos nagu pealtnäha arvata võib).

Tegu on kogemusel põhineva teadusega, mille aluseks on reaalsete suhtlussituatsioonide lindistused. KA ei pane sõnadele peale lingvistilisi piiranguid – arusaam sõltub eelkõige vastuvõtja järeldamisprotsessis ning sõna ja konteksti koosmõjul.

Analüüsitakse:

• Kuidas suhtlejad küsivad, vastavad, käsivad, soovitavad, võtavad seisukohti?
• Kuidas inimesed loovad kõneldes enda identiteeti – kes on arst, kes direktor, kes kelle poolt?

Kuidas keel muutub?

Uus kujuneb ja hakkab levima vana kõrval. Varasem tähendus jääb või hääbub. Vorm muutub järjest suupärasemaks ja kulub. Kõigepealt toimuvadki tähendusmuutused ning seejärel vormimuutused. Tähendus muutub üldisemaks ja lisanduvad erinevad kasutuskontsekstid. Grammatika valmi kunagi, nii et kõik võimalikud lüngad oleksid täidetud. Grammatika kujunemise reeglipärast protsessi nimetatakse grammatikalisatsiooniks. See ilmneb nii ajaloolises kui ka sünkroonses plaanis (teataval ajal toimivate protsesside uurimisena).

Varia

Mis on beibe ja megabeibe vahe? Kui sa küsid beibelt, mis tema nimi on, siis ta vastab sellele: „Mina vä?“. Kui sa küsid sama megabeibelt, siis ta vastab kindlasti: „Minu vä? Nimi vä? Marylin vä?“

Kasutatud kirjandus

• Lindström, Liina 2001. Grammaticalization of või/vä questions in Estonian. - Papers in Estonian cognitive linguistics. (Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised). Tartu.

• Hennoste, Tiit; Liina Lindström; Andriela Rääbis; Krista Strandson; Riina Vellerind 2001. vä ja teised. Ühe vestluse pisianalüüs. - Keele kannul. Pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks. (TÜ eesti keele õppetooli toimetised 17.) Tartu, 90-112.

• Metslang, Helle 2002. Grammatikalisatsiooni teooriast eesti keele taustal. - Teoreetiline keeleteadus Eestis. Toim. Renate Pajusalu, Ilona Tragel, Tiit Hennoste, Haldur Hõim. Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 4. Tartu, 164-178.

Merit Pettai

---

Tere tulemast Vikipeediasse, Jennifer!

Artiklid tuleb paigutada artiklilehekülgedele. Kasutaja aruteluleht ei ole selleks mõeldud. Selle artikli sisu sobiks aga pigem Vikisõnaraamatusse. Andres 18. detsember 2007, kell 20:16 (UTC)

Sinu kasutajakonto nimetatakse ümber

Tere!

Wikimedia arendajate meeskond teeb muudatusi kasutajakontode süsteemis, et pakkuda kasutajatele uuendusi, näiteks vikidevahelisi teadaandeid. Nende muudatuste tulemusel hakkab Sul olema kõikides vikides sama kasutajanimi, et saaksid ligipääsu uutele võimalustele redigeerimiseks, suhtlemiseks ja tööriistade kasutamiseks. Et uus süsteem töötaks, peavad kasutajanimed olema unikaalsed kõiki Wikimedia 900 vikit arvestades. Loe selle kohta lähemalt siit.

Kahjuks eksisteerib lisaks Sinu kasutajakontole teine samanimeline konto. Et te mõlemad saaksite tulevikus Wikimedia vikisid kasutada, muudame me Sinu kasutajanime, see hakkab olema Jennifer~etwiki. Sinu ja teiste sarnases olukorras olevate kontode kasutajanimed muudetakse ära 2015. aasta aprillis.

Sinu konto toimib pärast seda samamoodi edasi ning kõik varem tehtud muudatused jäävad Sinuga seotuks, aga sisselogimisel tuleb Sul kasutada uut kasutajanime. Kui Sulle uus nimi ei sobi, võid pärast selle jõustumist paluda uut ümbernimetamist siin.

Palume ebamugavuse pärast vabandust.

Yours,
Keegan Peterzell
Community Liaison, Wikimedia Foundation

18. märts 2015, kell 03:13 (EET)

Renamed

This account has been renamed as part of single-user login finalisation. If you own this account you can log in using your previous username and password for more information. If you do not like this account's new name, you can choose your own using this form after logging in: Eri:Globaalse ümbernimetamise taotlus. -- Keegan (WMF) (talk)

19. aprill 2015, kell 09:49 (EEST)