Kasutaja:Mari at ENC for UNESCO

UNESCO Eestis

UNESCO Eestis

UNESCO Eesti rahvuslik komisjon
Asutatud	1991
Peasekretär	Kerli Gutman
Veebileht	https://kaart.unesco.ee/

UNESCO on ÜRO eriorganisatsioon, mille eesmärk on aidata kaasa rahu ja julgeoleku tagamisele maailmas, edendades rahvusvahelist koostööd hariduse, kultuuri, teaduse, IKT ja meedia vallas. Paljud UNESCO teemad on valdkondadevahelised ja -ülesed.  Eesti ühines UNESCOga 14. oktoobril 1991.

UNESCO Eesti rahvuslik komisjon on Kultuuriministeeriumis iseseisvaid ülesandeid täitev struktuuriüksus, mis koosneb sekretariaadist, eksperdikogust ja täitevkogust. UNESCO ERK on ühenduslüli ja koordineerija UNESCO peakorteri ja UNESCO tegevusega seotud isikute ja asutuste vahel Eestis.

UNESCOl on mitmeid nimekirju ja võrgustikke, kus Eesti aktiivselt osaleb. 

Maailmapärandi nimekiri

Maailmapärandi nimekirja on koondatud erakordse ülemaailmse väärtusega kultuuri- ja looduspärandi paigad, mis on olulised kogu inimkonna jaoks. 2024. aasta jaanuari seisuga kuulub nimekirja 1199 paika 168 riigist. Eestist on nimekirjas kaks kannet.

Tallinna vanalinn

Tallinna vanalinna erakordseks ülemaailmseks väärtuseks on hästi ja terviklikult säilinud, eeskätt keskajast pärit elu-, avalikud ja sakraalhooned; algupärane keskaegne tänavavõrk; suures osas säilinud ringmüür ja haljastatud kindlustusvöönd; rikkalik arheoloogiline kultuurikiht ja vanalinna traditsiooniline kasutus elava keskkonnana. Linnal on iseloomulik siluett, mida võib näha nii merelt kui ka maalt.

Struve geodeetiline kaar

Kümmet riiki ühendav Struve geodeetiline kaar on saanud nime Tartu ülikoolis töötanud tuntud astronoomi ja geodeedi Friedrich Georg Wilhelm Struve järgi. Tema juhtimisel toimus aastail 1816–1855 meridiaanikaare mõõtmine, mille eesmärk oli määrata kindlaks maakera kuju ja suurus. Mõõdeti 2820 km pikkune meridiaanilõik, mis ulatub Põhja-Norrast Musta mereni. Eestit läbivast kaarest on nimekirja kantud Tartu tähetorn ning punktid Võiveres ja Simunas.

Vaimse kultuuripärandi nimekirjad

Vaimse kultuuripärandi nimekirjadesse kuuluvad põlvest põlve edasi antud teadmised, oskused, kombed ja tavad, mis on kogukondadele omased ja olulised ka praegusel ajal. 2024. aasta jaanuari seisuga on vaimse kultuuripärandi nimekirjades 693 kannet 140 riigist. Neist viis pärineb Eestist.

Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon

Laulu- ja tantsupidudel osalevad kümned tuhanded lauljad, tantsijad ja muusikud, kes harjutavad rõõmuga ka pidudevahelisel ajal. Repertuaar regilaulust ja labajalavalsist tänapäevaste heliteoste ja uute tantsudeni peegeldab elavat traditsiooni, mida see suur kogukond hoiab ja edasi annab. Peol rahvarõivaid kandes hoitakse au sees nende kandmise tava ja valmistamise oskust. Pika ajaloo vältel on laulu- ja tantsupidudest saanud rahva ühtekuuluvustunde ja kultuurilise enesetaju hoidja.

Kihnu kultuuriruum

Kihnu kultuuriruumi moodustavad Kihnu ja Manija saar, mis on koduks umbes 600 inimesele. Kihnu kultuur ja elulaad on mitmes mõttes omanäoline ja eriline. Muu hulgas hoiab kogukond tänaseni au sees kohalikku keelt, pulmatraditsioone, tähtpäevakombeid, käsitööoskusi, laule, tantse ja mänge.

Seto leelo

Seto leelo on setode traditsiooniline laulmisviis, mille lahutamatuks osaks on lisaks muusikale (omapärane mitmehäälsus ja hääletekitamise viis) ja kindla ülesehitusega tekstile ka sellise teksti loomise poeetilised reeglid ja laulmissituatsioonid. Leelo on üks seto kogukonna identiteedi ja ühtekuuluvustunde alustalasid, millega koos antakse edasi eluviisi, keelt ja kombeid. Seto rõivastes leelotajad ja traditsioonilised pidustused Setomaal on märgilise tähendusega nii setode endi kui ka kogu Eesti jaoks.

Võrumaa suitsusaunatraditsioon

Suitsusaunas käimine on ennekõike perekeskne komme. Tavaliselt käiakse seal ihu ja hinge puhastamas laupäeviti ning enne suuremaid pühi ja tähtpäevi. Võrokeste suitsusaunatraditsioon hõlmab arvukaid kombeid ja tavasid, mis on lisaks saunatamisele seotud vihategemise, saunade ehitamise ja parandamise ning lihasuitsutamisega.  

Ühepuulootsiku ehitamine ja kasutamine Soomaal

Soomaa ühepuulootsik on painutatud külgedega ja madalapõhjaline kanuutaoline ühest puust õõnestatud paat, mis on tavaliselt valmistatud haavapuust. Ühepuulootsiku ehitus on terviklik ja keerukas protsess, mis algab sobiva puu leidmisega ning lõpeb paadi vettelaskmisega. Haabjaehituse keskseks ja visuaalselt eristuvaimaks tegevuseks on külgede laialipainutamine (laotamine). Soojuse ja niiskuse koosmõjul, sh tule ja veega, painutatakse haabja toorikut ulatuslikult, seeläbi suurendades paadi mahtuvust, manööverdus-  ja kandevõimet. Haabjaehitus on traditsiooniliselt olnud kogukondlik tegevus, milles lisaks meistritele osalevad õpipoisid ja teised kogukonna liikmed. Haabjaehitusega kaasnes sageli ka haabjameistrite ja nende paatidega seotud lugude vestmine. Haabjas on jätkuvalt Soomaa kogukonna identiteedi oluline osa.

Maailma mälu register

Maailma mälu register koondab rahvusvahelise tähtsusega dokumendipärandit. Registrisse kantud dokumendipärand vastab UNESCO valikukriteeriumidele ja omab väljapaistvat ülemaailmset väärtust. 2024. aasta jaanuari seisuga on registris 494 kannet, Eestiga seotud kandeid on registris kaks.

Balti keti dokumendipärand

Balti kett oli ainulaadne rahumeelne meeleavaldus, mis leidis aset 23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti allakirjutamise 50. aastapäeval. Rohkem kui miljon inimest seisid käsikäes üle 600 kilomeetri pikkuses inimketis, mis läbis kolme Balti riiki ning sümboliseeris Eesti, Läti ja Leedu vabaduspüüdlusi.

Eesti, Läti ja Leedu esitasid maailma mälu registrisse valiku kõige esinduslikumaid Balti keti dokumente, mis on hoiul Eesti Rahvusarhiivis, Läti Rahvarinde muuseumis ja Leedu Rahvusarhiivis.

Hansa Liidu ajaloo dokumendid

13–17. sajandil tegutsenud Läänemere-äärsete kaubalinnade ühenduse ajalugu mitmekesiselt kajastavad dokumendid esitati maailma mälu registrisse Saksamaa, Belgia, Läti, Poola, Taani ja Eesti arhiivide koostöös. Eestit esindavad kaupmees Hildebrand Veckinchusenile adresseeritud kirjad ja tema arveraamatud 15. sajandist, mida säilitatakse Tallinna Linnaarhiivis.

Biosfäärialade võrgustik

UNESCO biosfäärialade võrgustikku kuuluvad UNESCO „Inimene ja biosfäär“ programmi tunnustusega alad, kus töötatakse välja lahendusi kestlikuks majandamiseks ja käsitletakse kohaliku kogukonna ja pärandkultuuri koostoimeid loodusega. 2024. aasta jaanuari seisuga kuulub võrgustikku 748 biosfääriala 134 riigist. Eesti on esindatud ühe biosfäärialaga.

Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala

Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala üldpindala on 1 560 078 ha ja see paikneb kolmes maakonnas: Hiiumaal, Läänemaal ja Saaremaal. UNESCO programmiala kaitseb bioloogilist mitmekesisust, tagab kestliku majandamise ja inimarengu ning toetab keskkonnaharidust, uurimistööd ja seiret.

UNESCO ühendkoolide võrgustik

UNESCO ühendkoolide võrgustikku kuulub üle 12 000 õppeasutuse 182 riigist. Võrgustiku liikmed toetavad rahvusvahelist mõistmist, rahu, kultuuridevahelist dialoogi ja kestlikku arengut. Osalemine võrgustikus toetab haridusasutust kvaliteetse hariduse andmisel ja pakub võimalusi nii riigisiseseks kui ka rahvusvaheliseks koostööks.

Eestis kuulub UNESCO ühendkoolide võrgustikku 58 kooli. Eesti UNESCO ühendkoolide võrgustiku tööd koordineerib MTÜ Mondo koostöös Tartu Loodusmajaga. Tartu Loodusmaja koordineerib Läänemere projekti, mis on vanim ja suurim UNESCO ühendkoolide võrgustiku projekt Eestis.

UNESCO õppetoolide võrgustik

UNESCO õppetoolid tegutsevad erinevates UNESCO pädevusvaldkondades ning edendavad kõrgharidust ja teadustööd UNESCO jaoks olulistel teemadel. Võrgustikku kuulumine soodustab ülikoolide koostööd omavahel ja UNESCOga. UNESCO õppetoolide võrgustikku kuulub ligi 950 õppetooli 120 riigist. Eestis on kaks UNESCO õppetooli.

Vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetool Tartu Ülikoolis

Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi juures tegutsev UNESCO õppetool on ühest küljest loodud õppe- ja teadustöö edendamiseks. Teisalt on sihiks panustada teoreetiliselt ja praktiliselt kultuuri- ja pärandivaldkonda laiemalt, seda nii rahvusvahelise koostöö kaudu kui ka Eesti kultuuripildis. Õppetool täidab Eestis UNESCO vaimse kultuuripärandi konventsiooni oivakeskuse rolli.  

Eesti Kunstiakadeemia pärandiuuringute UNESCO õppetool

Õppetooli eesmärk on toetada nii õpet kui ka Eesti muinsuskaitset tervikuna. Eesti Kunstiakadeemias on juba veerandsada aastat õpetatud muinsuskaitset ja konserveerimist, mistõttu on akadeemiast kujunenud ka Eesti oivakeskus UNESCO maailmapärandi küsimustes. Muu hulgas analüüsitakse turismi mõju kultuuripärandile ning otsitakse lahendusi Tallinna vanalinna kui UNESCO maailmapärandi paiga paremaks tutvustamiseks.

UNESCO loovlinnade võrgustik

UNESCO loovlinnade võrgustik loodi koostöö edendamiseks linnadele, kes väärtustavad loovust linna kestlikus arengus, ja hõlmab seitset kategooriat: kinolinnad, käsitöö ja rahvakunsti linnad, disainilinnad, gastronoomialinnad, kirjanduslinnad, meediakunsti linnad, muusikalinnad. 2024. aasta jaanuari seisuga kuulub võrgustikku 350 linna, neist kolm Eestist.

Kirjanduslinn Tartu

Alates kirjanduslinnaks saamisest 2015. aastal on Tartu kirjanduselus kasvanud rahvusvaheline koostöö: töötab rahvusvaheline kirjanike residentuuriprogramm, siinsed autorid on aga esindatud kirjanduslinnade ühistes antoloogiates ja näituseprojektides ning Tartus tähistatakse koostöös partneritega ülemaailmset luulepäeva. Rohkem tähelepanu pööratakse ka laste ja noorte lugemishuvi suurendamisele: toimub laste- ja noortekirjanduse festival, linn annab välja lastekirjanduse auhinda, toetab koolides kirjandusürituste korraldamist ning koolitab regulaarselt lasteaiaõpetajaid. Tartu on leidnud endale ka linnakirjaniku ja koolitab kirjanduslinna giide, linnaliinibussides saab lugeda luulekleebiseid ning mitme asutuse akendel on tahvlid kirjanike tsitaatidega.

Käsitöö ja rahvakunsti linn Viljandi

Alates 2019. aastast on Viljandi UNESCO käsitöö ja rahvakunsti linn, mille kesksed eesmärgid on kultuuripärandi kestlikkus ja ligipääsetavus, laste ja noorte kaasamine kultuuripärandiga lõimitud loovtegevustesse, rahvakultuuri professionaalsete loojate, uurijate ja ettevõtjate keskuseks olemine ning rahvusvaheliselt tunnustatud päranditurismi arendamine.

Muusikalinn Tallinn

Eesti pealinn Tallinn on 2021. aastast UNESCO muusikalinn. Tallinna eesmärk on muusikavaldkonna areng tervikuna;  loojate, esitajate ja kuulajate järelkasv; muusika kättesaadavus; innovatsioon muusikatööstuses ja tänapäevased kultuuriturismi teenused. Tallinna muusikastrateegia 2022–2025 loodi koos muusikavaldkonna inimestega ja ühiselt viiakse see ka ellu.