Lehekülje Karl Theodor lähteteksti vaatamine

{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2017}}{{Lisaviiteid|kuupäev=jaanuar 2017}}
{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
'''Karl Theodor''' ([[11. detsember]] [[1724]] – [[16. veebruar]] [[1799]]) valitses [[kuurvürst]]ina ja [[pfaltskrahv]]ina 1742. aastast, [[Jülichi hertsogkond|Jülichi]] ja [[Berg (riik)|Bergi hertsogina]] 1742. aastast ning ka [[Baieri kuurvürstkond|Baieri]] kuurvürsti ja hertsogina 1777. aastast kuni surmani. Ta oli [[Wittelsbachid]]e [[Pfalz-Sulzbach]]i haru liige.

== Perekond ja põlvnemine ==
Karl Theodor oli [[Wittelsbachid]]e [[Pfalz-Sulzbach]]i harust. Tema isa oli [[Johann Christian Joseph (Pfalz-Sulzbach)|Johann Christian]], kes hiljem sai Sulzbachi pfaltskrahviks. Tema ema oli [[Marie-Henriette de La Tour d'Auvergne]], [[Bergen op Zoom]]i markkrahvinna. Karl Theodor sündis [[Brüssel]]i lähedal [[Drogenbos]]is ja sai hariduse [[Mannheim]]is.

Karl Theodor sai [[Bergen op Zoom]]i markkrahviks 1728. aastal. Aastal 1733 järgnes ta oma isale Sulzbachi pfaltskrahvina ja päris 1742. aastal pärast Pfalzi kuurvürsti [[Karl III Philipp]]i surma [[Pfalzi kuurvürstkond|Pfalzi kuurvürstkonna]] ning Jülichi ja Bergi hertsogkonnad. Et tugevdada [[Wittelsbachid]]e dünastia kõigi harude ühtsust, organiseeris Karl III Philipp 17. jaanuaril 1742 laulatuse, kus tema lapselaps [[Elisabeth Auguste von Pfalz-Sulzbach|Elisabeth Auguste]] abiellus Karl Theodoriga ja tema õde Maria Anna abiellus Baieri printsi [[Clemens Franz de Paula von Bayern|Clemens]]iga.

Valitseva [[Pfalzi kuurvürstkond|Pfalzi]] kuurvürstina võitis Karl Theodor oma alamate südamed teaduste akadeemia asutamisega, muuseumikogude soetamisega ja kunstide soosimisega. Kui Baieri kuurvürst [[Maximilian III Joseph]] aastal 1777 suri, sai Karl Theodorist ka Baieri kuurvürst ja hertsog ning ta kolis [[München]]isse.

[[Pilt:Karl Theodor, Kurfürst (1742-1799).jpg|vasakul|150px|pisi|Karl Theodor]]
== Baieri pärilus ==
Karl Theodor ei võtnud kohe oma uut tiitlit üle. Tal oli mitu armukest ja mitu vallaslast. Kuid need inimesed ei saanud pärida ei Baieri ega Pfalzi kuurvürstkonda; Karl Theodor vajas territooriumi, mida ta sai pärandada oma vallaslastele. Karl Theodor unistas ka keskaegse [[Burgundia kuningriik|Burgundia kuningriigi]] taaselustamisest.

3. jaanuaril 1778 ehk varsti pärast Max Josephi surma sõlmis Karl Theodor keiser [[Joseph II]]-ga kokkuleppe, et vahetada Lõuna-Baieri [[Austria Madalmaad]]e osa vastu. Plaanile olid tugevalt vastu Max Josephi lesk [[Maria Anna von Sachsen (1728–1797)|Maria Anna von Sachsen]] ja Karl Theodori nõbu [[Karl II August]], [[Pfalz-Birkenfeld]]i liini pea ning Baieri ja Pfalzi järgmine pärija. Neid toetas [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich Suur]] ja enamik Saksa väikeriike.

Järgnenud diplomaatiline kriis viis [[Baieri pärilussõda|Baieri pärilussõjani]], mille lõpetas [[Tescheni rahu]] (1779). Karl Theodor kiitis heaks Baieri päriluse, kuid nõustus, et tema abieluvälised järglased ei saa Baierit pärida. Austria omandas [[Innviertel]]i, Baieri osa Inni jõe orus.

Karl Theodor ja tema naine [[Elisabeth Auguste von Pfalz-Sulzbach]] said vaid ühe poja, kes suri päev pärast sündi. Tema naine suri aastal 1794. Aastal 1795 abiellus ta [[Maria Leopoldine von Österreich-Este]]ga, keiser Josephi vennatütrega, kuid nad ei saanud lapsi. Teine katse aastal 1784 vahetada Baieri Austria Madalmaade vastu nurjus samuti, kui Friedrich Suur algatas [[Vürstide liit|Vürstide liidu]].

Kui Karl Theodor suri, läksid Baieri ja Pfalz tema nõole, Zweibrückeni hertsogile [[Maximilian I Joseph|Max Josephile]], Karl Augusti, kes oli surnud aastal 1795, nooremale vennale.

=== Valitsemine Baieri kuurvürstina ===
Karl Theodor ei saanud tema kriitiku [[Lorenz von Westenrieder]]i järgi kunagi populaarseks Baieri valitsejaks. Ta püüdis edutult Baieri hertsogi maid [[Austria Madalmaad]]e ja kuningakrooni vastu vahetada ning ta ei suutnud kunagi kontrollida Baieris kuhjuvaid sotsiaalseid pingeid. Pärast vaidlust Müncheni linnanõukoguga viis ta aastal 1788 isegi kuurvürsti residentsi Mannheimi, kuid tuli aasta pärast tagasi.

Aastal 1785 nimetas ta maapaos [[Lojalist (Ameerika iseseisvussõda)|Ameerika lojalisti]] [[Benjamin Thompson]]i oma ''aide-de-camp'' ja kammerhärraks. Järgmised 11 aastat reformis Thompson armeed ja paljusid riigi aspekte, tõustes Karl Theodori toetusel kõrgeimaks ministriks ja saades Rumfordi krahviks.

Karl Theodor on tuntud ka [[Adam Weishaupt]]i [[Illuminaadid|illuminaatide]] ordu laialisaatjana aastal 1785.

1794. aastal okupeerisid [[Prantsusmaa]] revolutsioonilised väed [[Jülichi hertsogkond|Jülichi hertsogkonna]], aastal 1795 tungisid nad Pfalzi ja aastal 1796 marssisid Baieri suunas. Karl Theodor anus keiser [[Franz II]] abi, mis tegi Baieri Austria nukuriigiks. Kui ta aastal 1799 Münchenis ajurabandusse suri, pidutses linnarahvas mitu päeva. Ta maeti [[Theatinerkirche (München)|Theatinerkirche]] hauakambrisse Münchenis.

Vaatamata vastastikusele sallimatusele ja umbusaldusele hertsogi ja tema Baieri alamate vahel jättis Karl Theodor Müncheni linnale erilise märgi: tema valitsemise ajal loodi [[Englischer Garten]], Müncheni suurim park, ning linna vanad kindlustused lammutati, et teha ruumi moodsale, laienevale linnale. Üks Müncheni suuri väljakuid, Karlsplatz, on saanud nime Karl Theodori järgi. Kuid Müncheni põliselanikud kasutavad harva seda nime, kutsudes väljakut ''[[Stachus]]'' ja kõrtsi ''Beim Stachus''<nowiki/>'e järgi, mis asus seal enne Karlsplatzi ehitustööde alustamist. Üks peamisi põhjusi selles, et Karl Theodor ei omanud Baieris kunagi populaarsust, mida ta omas Pfalzis.

== Kultuuriline pärand ==
Karl Theodor oli suur kunstiarmastaja, sealhulgas draama ja eriti muusika. Tema Mannheimi õukonnaorkester oli üks oma aja parimaid. [[Mannheimi koolkond]] (sealhulgas helilooja [[Christian Cannabich]] ja dirigent [[Johann Stamitz]]) tegi tõhusat tööd, millele kuulus [[Klassitsism (muusika)|Viini klassik]] võis hiljem toetuda. [[Wolfgang Amadeus Mozart|Mozart]] taotles 1777. aastal töökohta Mannheimi orkestrisse, kuid lükati tagasi, kui õukond oli Münchenisse kolimas. Aastal 1780 tellis Karl Theodor heliloojalt ooperi "[[Idomeneo]]". Mozart tsiteeris teda, öeldes: "Sellist muusikat pole kunagi tehtud, mis mulle muljet avaldaks. See on suurepärane."

Vastavalt ajastu tavadele töötasid Mannheimis eraldi Itaalia ooperitrupp ja Prantsuse näitetrupp, kumbki omas keeles. Hiljem loodi Nationaltheater (rahvusteater), üks esimesi teatreid Saksamaal, mis esines vaid emakeeles (eeskätt [[Friedrich Schiller|Schilleri]] "Die Räuber" esmalavastus aastal 1782).

Kujutavas kunstis pandi Mannheimis kokku tohutu kogu kipsjäljendeid kuulsatest antiiktöödest. Eelnevalt loodud [[Düsseldorf]]i galerii, sealhulgas paljud [[Rubens]]i tööd, toodi algul üle Mannheimi, siis Münchenisse, kus see hiljem liideti [[Alte Pinakothek]]iga. Kuigi ükski Mannheimi maalikunstnik pole eriti tähelepanuväärne (võimalikuks erandiks Kobell, peamiselt maastike meister), oli kuurvürsti käsutuses mitu väga andekat skulptorit, nende seas [[Pieter Antoon Verschaffelt|Verschaffelt]], Simon Peter Lamine ja Konrad Linck. Linck eristus ka portselankujukeste loojana [[Frankenthal]]is.

Karl Theodori peaarhitekt Nicolas de Pigage palgati lõpetama [[Mannheimi loss]]i, looma [[Schwetzingeni loss]]i [[Schwetzingeni lossiteater|teatrit]] ja aedu (sealhulgas arvukalt paviljone, nende seas mitu tehislikku "Rooma" varet ja "mošee"), samuti [[Benrathi loss]]i. Kuigi need tööd on puhtas tolleaegses Prantsuse stiilis (tähistades üleminekut hilisbarokilt varaklassitsismi), olid mõned teised Karl Theodori poolt palgatud arhitektid rohkem Itaalia stiili pooldajad. Selline mõjutuste segu on tegelikult paljudele ajastu Saksa õukondadele tavaline. Karl Theodor oli vastutav ka [[Vana sild (Heidelberg)|Vana silla]] ehitamise eest Heidelbergi, mis kannab tema nime (''Karl-Theodor-Brücke'').

[[Pilt:Schloss Benrath HG vorne.jpg|pisi|vasakul|[[Benrathi loss]], Düsseldorf]]
[[Pilt:Schwetzingen Moschee-02.jpg|pisi|Schwetzingeni lossi mošee]]
[[Pilt:Schwetzingen Schloss Eingang.jpg|pisi|Sissepääs Schwetzingeni lossi]]

Karl Theodor armastas kutsuda end rahuvürstiks, erinevalt teistest vürstidest, nagu tema peamine poliitiline vastane, suur sõjamees, [[Preisimaa]] [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich II]]. Allegooriliselt on [[Minerva]]t, Rooma tarkusejumalannat ja kunstide kaitsjat sageli kuurvürsti enda asendajana kujutatud. See enesevaade on kõige paremini kokku võetud väikese monumendi pealiskirjas Schwetzingenis:

''"Roomlaste ja germaanlaste lahingu- ja surmaväli avastati 1765. aastal relvade, urnide ja kontide väljakaevamise käigus. – Rahukunstidele, mis on tema ainus elurõõm, pühendas kuurvürst Karl Theodor selle koha, kus kaevati seitse jalga, ja aastal 1768 püstitati see monument."''

[[Pilt:Schwetzingen Orangerie.jpg|pisi|''Orangerie'' Schwetzingeni lossis]]
[[Pilt:Schlossgarten Schwetzingen.jpg|pisi|Aed Schetzingeni lossis]]

== Perekond ==
=== Abielud ja lapsed ===
17. jaanuaril 1742 abiellus ta Mannheimis Sulzbachi pfaltskrahvi [[Joseph Karl von Pfalz-Sulzbach|Joseph Karli]] tütre [[Elisabeth Auguste von Pfalz-Sulzbach|Elisabeth Auguste]]ga. Sellest abielust sündis üks laps, kes suri lapsena, Franz Ludwig Joseph (28. juuni 1762 – 29. juuni 1762).

15. veebruaril 1795 abiellus ta [[Innsbruck]]is ertshertsoginna [[Maria Leopoldine von Österreich-Este]]ga. Sellest abielust ei sündinud lapsi.

=== Abieluvälised lapsed ===
Armusuhtest näitleja Françoise Després-Verneuiliga, hilisema krahvinna von Parksteiniga:
# Karoline Franziska Dorothea von Parkstein (1762 – 7. september 1816)
# poeg (1764–1765)

[[Pilt:H C Brandt Gräfin Heydeck mit ihren Kindern.jpg|pisi|Karl Theodori seadustatud lapsed ja teine armuke]]
Armusuhtest [[Josepha von Heydeck]]iga:
# [[Karoline von Bretzenheim|Karoline Josepha]] (27. jaanuar 1768 – 27. aprill 1786)
# [[Karl August von Bretzenheim|Karl August Friedrich Joseph]] (24. detsember 1769 – 27. veebruar 1823)
# [[Eleonore von Bretzenheim|Eleonore Karoline Josephine]] (9. detsember 1771 – 23. detsember 1832)
# [[Friederike von Bretzenheim|Friederike Karoline Josephine]] (9. detsember 1771 – 2. märts 1816)

{{algus}}
{{eelnev-järgnev 
| eelnev= [[Johann Christian Joseph (Pfalz-Sulzbach)|Johann Christian Joseph]]
| nimi= [[Pfalz-Sulzbach|Sulzbachi pfaltskrahv]]
| aeg= 1733–99
| järgnev= [[Maximilian I Joseph|Maximilian IV Joseph]]
}}
{{lõpp}}
{{algus}}
{{eelnev-järgnev 1-3-1
| eelnev= [[Karl III Philipp]]
| nimi1= [[Pfalzi kuurvürstkond|Pfalzi kuurvürst]]
| aeg1= 1742–99
| järgnev= [[Maximilian I Joseph|Maximilian IV Joseph]]
| nimi2= [[Jülichi hertsogkond|Jülichi]] ja [[Berg (riik)|Bergi hertsog]]
| aeg2= 1742–99
| nimi3= [[Pfalz-Neuburg|Neuburgi pfaltskrahv]]
| aeg3= 1742–99
}}
{{lõpp}}
{{algus}}
{{eelnev-järgnev 
| eelnev= [[Maximilian III Joseph]]
| nimi= [[Baieri valitsejate loend|Baieri kuurvürst]]
| aeg= 1777–99
| järgnev= [[Maximilian I Joseph|Maximilian IV Joseph]]
}}
{{lõpp}}
{{algus}}
{{eelnev-järgnev 
| eelnev= [[Marie-Henriette de La Tour d'Auvergne|Marie-Henriette]]
| nimi= [[Bergen op Zoom]]i markkrahv
| aeg= 1742–95
| järgnev= [[Bataavia Vabariik]]
}}
{{lõpp}}

[[Kategooria:Wittelsbachid]]
[[Kategooria:Sündinud 1724]]
[[Kategooria:Surnud 1799]]