Lehekülje Kalevi jalaväepataljon lähteteksti vaatamine

{{Väeüksus
|nimi= Kalevi jalaväepataljon
|pilt= Insignia of Kalev Infantry Battalion.svg|pildisuurus=150px
|pildiallkiri= Pataljoni embleem
|aeg= 
|riik= {{PisiLipp|Eesti}}
|kuuluvus= [[Eesti Kaitsevägi]]
|haru= [[Eesti maavägi]]
|liik= [[Jalavägi]]
|ülesanne= '''Rahuajal''':
* Välja õpetada lahinguvõimelisi mehhaniseeritud reserv manööver- ja toetusüksusi
|suurus= [[Pataljon]]
|alluv= 
|garnison= Jõhvi
|hüüdnimi=
|patroon= 
|moto= 
|värvid=
|marss=
|maskott=
|praegune_ülem= Kolonelleitnant Argo Sibul
|lahingud= 
|ülemad= 
|märkimisväärsed_ülemad= [[Alar Laneman]], [[Meelis Kiili]]
|tähtpäevad= [[20. detsember]]
|märk=
|märk_silt=
}}
'''Kalevi jalaväepataljon''' on [[Eesti maavägi|Eesti maaväe]] [[1. jalaväebrigaad]]i koosseisu kuuluv jalaväepataljon.

Kalevi jalaväepataljoni ülesanne on välja õpetada lahinguvõimelisi mehhaniseeritud reserv manööver- ja toetusüksusi.
==Juhtkond==
Kalevi jalaväepataljoni ülem on [[kolonelleitnant|kolonelleitnant Argo Sibul]].

Kalevi Üksik-jalaväepataljon, asukohaga [[Jägala]]s, taasasutati 18. märtsil 1992 (algselt oli asukoht Kose kutsekooli ühiselamu). Pataljoni ülem oli kapten Albert Helme. Tolleaegse [[pataljon]]i eesmärk oli koolitada [[ajateenija]]test võitlusvõimelisi jalaväe reservüksusi. Pataljon oli 1990. aastail ka [[lahinguvalmidus]]es. Lisaks täideti enne [[Üksik-vahipataljon]]i toimima hakkamist tseremoniaalülesandeid. Pataljon oli relvastatud [[soomustransportöör]]idega [[BTR-80|BTR-80UNSh]] ja mõne [[luuresoomuk|luuresoomukiga]] [[BRDM-2]]. Väeossa üritati koondada muudki kaitseväe soomustehnikat, mis oli peamiselt saadud lahkuvalt [[Vene armee]]lt. Pataljon eksisteeris 2002. aastani, mil likvideeriti seoses linnaku logistiliselt ebasobiva asukohaga ning ebavajalikkusega kaitseväe uues struktuuris ja arengukavas. Soomustehnika ja suur osa kaaderkoosseisust suunati samal ajal Paldiskis rahuvalveüksuse baasil formeeritud [[Scoutspataljon]]i. Seal jätkas tegevust ka Kalevi pataljoni ohvitseride kogu. 

Jägala linnakusse jäi alles valveteenistus ja seal korraldati hajusalt kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppeüritusi.

1. jaanuaril 2009. aastal taastati Kalevi jalaväepataljon kiirreageerimisüksusena 1. jalaväebrigaadi koosseisus, asukohaga Paldiskis. Pataljoni isikkoosseis formeeriti suures osas Rahuoperatsioonide Keskuse väljaõppesektsiooni kaitseväelastest. Kalevi jalaväepataljon võttis üle 2008. aasta lõpus likvideeritud Rahuoperatsioonide Keskuselt ülesande plaanida ja valmistada ette rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalevaid Eesti kontingentide allüksusi ja kaitseväelasi. Praegu on pataljonil teised ülesanded.

==Ajalugu==
[[Kalevlaste Maleva]] pataljon formeeriti 20. detsembril 1918, asutajad olid Tallinna [[spordiselts Kalev]]i liikmed. Kalevlaste Maleva pataljon osales mitmes [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] lahingus. Alates 1920. aastast seisnes pataljoni edasine tegevus väljaõppes ning [[Eesti piirivalve ajalugu|piiri valvamises]] ja kindlustamises. [[1940]]. aasta juunis saadeti väeosa laiali. 
{{vaata|Kalevlaste Maleva}}
Pataljoni ülemad olid:
*alampolkovnik [[Friedrich-Karl Pinka]]
*kolonel [[Jakob Vende]]
*major [[Johannes Uuskam]]
*kolonelleitnant [[Olav Mullas]]
==Välislingid==
*[http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/maavagi/1-jalavaebrigaad/kalevi-jalavaepataljon Kalevi jalaväepataljon 1. jalaväebrigaadi kodulehel]

[[Kategooria:1. jalaväebrigaad]]