Lehekülje Helistik lähteteksti vaatamine

{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2007}}

{{Muusikateooria artikkel}}
'''Helistik''' on [[muusika]]s mistahes [[helikõrgus]]elt ehitatud [[duur]]- või [[moll]]-[[helilaad]]. Helistiku nimetus tuleneb [[toonika]]st.

Helistiku tunnuseks [[noodikiri|noodikirjas]] on [[võtmemärk|võtmemärgid]], mis kirjutatakse kindlas järjekorras pärast [[noodivõti]]t.

Helistik on
* samanimeline, kui tal on sama [[toonika]] teise kas [[mažoor]]i või [[minoor]]iga.
* paralleelne, kui tal on samad [[võtmemärk|võtmemärgid]] teise helistikuga. Igale [[mažoor]]ile vastab paralleelne [[minoor]], mille [[toonika]] asub [[väike terts]] madalamal.

[[Helistike sugulus]] sõltub ühiste helide arvust teise helistikuga.  

Helistiku mõiste on seotud [[funktsionaalharmoonia]]ga.


==Helistike tuletamine ja võrdlemine==
===Dieesidega helistikud===
* Iga uus helistik algab eelmisest [[puhas kvint|puhta kvindi]] võrra kõrgemalt ([[dominant|dominandist]], mis saab [[toonika]]ks)
*Iga eelmise helistiku [[tetrahord]] on uue helistiku alumiseks [[tetrahord]]iks 
 c - d - e - f - g - a - h - c
   1 - 1 -1/2- '''1''' - 1 - 1 -1/2
                 g - a - h - c - d - e - fis - g
                                   1 - 1 -  1/2
                                 d - e - fis - g - a - h - cis - d
:Selleks et [[G-duur]]is kohandada ülemine [[tetrahord]] struktuuriga 1 - 1 - 1/2 tuleb kõrgendada IV [[aste (muusika)|astet]]. Ülemise ja alumise [[tetrahord]]i vahele jääb [[tervetoon]].
*Iga uus [[diees]] ilmub helistiku VII [[aste (muusika)|astme]] ette ja on eelmisest [[diees]]ist [[puhas kvint|puhta kvindi]] võrra kõrgemal

===Bemollidega helistikud===
*Iga uus helistik algab eelmisest [[puhas kvart|puhta kvardi]] võrra kõrgemalt ([[subdominant|subdominandist]], mis saab [[toonika]]ks)
*Iga eelmise helistiku [[tetrahord]] on uue helistiku ülemiseks [[tetrahord]]iks ja alumises [[tetrahord]]is tuleb [[mažoor]]i struktuuri kohaselt madaldada IV [[aste (muusika)|astet]]
*Iga uus [[bemoll]] tekib helistiku IV [[aste (muusika)|astme]] ette ja on eelmisest [[bemoll]]ist [[puhas kvint|puhta kvindi]] võrra madalamal

==Dieesidega helistikud mažooris==
C-duurist [[kvindiring]]i mööda liikudes on [[mažoor]]ide järjestus järgmine.
[[Pilt:H-duur.PNG|right]]
* C-duur (Do mažoor), 0 võtmemärki
* G-duur (Sol mažoor), 1 diees (fis)
* D-duur (Re mažoor), 2 dieesi (fis, cis)
* A-duur (La mažoor), 3 dieesi (fis, cis, gis)
* E-duur (Mi mažoor), 4 dieesi (fis, cis, gis, dis)
* H-duur (Si mažoor), 5 dieesi (fis, cis, gis, dis, ais) &mdash; '''''vaata illustratsiooni kõrval'''''
* Fis-duur (Fa-diees mažoor), 6 dieesi (fis, cis, gis, dis, ais, eis)

==Bemollidega helistikud mažooris==
C-duurist [[kvindiring]]i mööda liikudes on [[mažoor]]ide järjestus järgmine.

* C-duur (Do mažoor), 0 võtmemärki
* F-duur (Fa mažoor), 1 bemoll (b)
* B-duur (Si-bemoll mažoor), 2 bemolli (b, es)
* Es-duur (Mi-bemoll mažoor), 3 bemolli (b, es, as)
* As-duur (La-bemoll mažoor), 4 bemolli (b, es, as, des)
* Des-duur (Re-bemoll mažoor), 5 bemolli (b, es, as, des, ges)
* Ges-duur (Sol-bemoll mažoor), 6 bemolli (b, es, as, des, ges, ces)

Iga mažoori VI [[heliaste|aste]] on tema (samade [[võtmemärk]]idega) [[paralleelhelistik|paralleel]][[minoor]]i [[toonika]] (I [[heliaste|aste]]).

==Dieesidega helistikud minooris==
[[Minoor]]ide nimed tulevad nende esimese [[heliaste|astme]] ([[toonika]]) noodinimest: a-moll, e-moll, h-moll jne. Igal minooril on oma kindel arv [[võtmemärk]]e ([[diees]]e või [[bemoll]]e) ning samade võtmemärkidega [[paralleelhelistik|paralleel]][[mažoor]]. 

A-mollist [[kvindiring]]i mööda liikudes on [[minoor]]ide järjestus järgmine.

* a-moll (la minoor), 0 võtmemärki
* e-moll (mi minoor), 1 diees (fis)
* h-moll (si minoor), 2 dieesi (fis, cis)
* fis-moll (fa-diees minoor), 3 dieesi (fis, cis, gis)
* cis-moll (do-diees minoor), 4 dieesi (fis, cis, gis, dis)
* gis-moll (sol-diees minoor), 5 dieesi (fis, cis, gis, dis, ais)
* dis-moll (re-diees minoor), 6 dieesi (fis, cis, gis, dis, ais, eis)

==Bemollidega helistikud minooris==
A-mollist [[kvindiring]]i mööda bemollide suunas liikudes on minooride järjestus järgmine.

* a-moll (la minoor), 0 võtmemärki
* d-moll (re minoor), 1 bemoll (b)
* g-moll (sol minoor), 2 bemolli (b, es)
* c-moll (do minoor), 3 bemolli (b, es, as)
* f-moll (fa minoor), 4 bemolli (b, es, as, des)
* b-moll (si-bemoll minoor), 5 bemolli (b, es, as, des, ges)
* es-moll (mi-bemoll minoor), 6 bemolli (b, es, as, des, ges, ces)

Ringi paigutatud helistikke koos paralleelhelistikega nimetatakse paralleelhelistikeks.

Iga minoori III [[heliaste|aste]] on tema (samade [[võtmemärk]]idega) [[paralleelhelistik|paralleel]][[mažoor]]i [[toonika]] (I [[heliaste|aste]]). 

--------------------------------

[[Tonaalne muusika|Tonaalses muusika]]s on üldiselt tavaks, et heliteos algab ja lõpeb samas helistikus ehk, nagu öeldakse, '''on''' selles helistikus. Ehkki helistikud erinevad omavahel teoreetiliselt vaid helikõrguste poolest, peetakse siiski helistike omadusi erinevateks. Ühelt poolt tuleneb see [[interpretatsioon (muusika)|interpretatsioon]]i iseärasustest [[pillid|muusikainstrumentidel]]: igal instrumendil on erinevates helistikes mängimine alati tehniliste võtete poolest erinev ning vastavalt sellele on erinev ka muusikaline tunnetus. Teiselt poolt võib see tuleneda ka [[tempereeritud häälestus|tempereeritud]] [[häälestus]]e iseärasustest: kooskõlad erinevates helistikes võivadki objektiivselt olla erineva kvaliteediga. Kolmandaks, [[absoluutne kuulmine]] võib latentselt olla olemas igal inimesel ning helikõrguste erinevus võib mõjuda psühholoogiliselt. Ning lõpuks mõjub suhtelisena ka see, missuguses helistikus oli mitmeosalise heliteose eelmine osa. 

Seetõttu on iga muusikateos kirjutatud teatud kindlas helistikus, mis sageli kajastub ka teose nimes ([[Sümfoonia]] nr 5, c-moll; [[Klaverisonaat]] nr 1, C-duur jne). On välja kujunenud, et heliteose helistik valitakse teatud seaduspärade järgi. Kindlaid reegleid selles ei ole, kui mitte arvestada tehnilisi võimalusi instrumentidel ning väheste [[võtmemärk]]idega helistike eelistamist [[naturaalne häälestus|naturaalse häälestuse]] puhul. Nii on C-duuri peetud helgeks, rõõmsaks, puhtaks, "valgeks"; aga ka pisut lamedaks ja igavaks helistikuks. F-duuri on iseloomustatud kui "rohelist", looduslähedast. Selles helistikus on kirjutatud näiteks [[Beethoven]]i Pastoraalne sümfoonia (nr 6). Paljud leinamarsid on kirjutatud c-mollis, mida peetakse mehisuse, kurbuse või ka võitluse helistikuks. Selles helistikus on kirjutatud [[Chopin]]i "Revolutsiooniline etüüd". [[Diees]]idega helistikke tunnetatakse sageli "heledamatena" ning [[bemoll]]idega helistikke "tumedamatena". Mitmed heliloojad ja muusikateoreetikud on püüdnud helisid ja helistikke seostada värvidega ning loonud vastavalt sellele ka helide ja värvidega kooskõlas olevat muusikat (tuntuim on vene helilooja [[Aleksandr Skrjabin]]i "Prometheus: tule poeem").

==Vaata ka==
{{Mall:Kvindiring 2}}
*[[Atonaalsus]]
*[[Helirida]]
*[[Kvindiring]]
*[[Tonaalsus]]
*[[Dominanthelistik]]

{{noodikiri}}


[[Kategooria:Helikõrgus]]
[[Kategooria:Helistik| ]]