Lehekülje Germaani algkeel lähteteksti vaatamine

{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2011}}
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Pre-roman iron age (map).PNG|pisi|Eel-Rooma rauaaja kultuur(id), mida seostatakse germaani algkeelega, u [[500 eKr|500]]–[[50 eKr]]. [[Skandinaavia]]st lõunasse jääv ala tähistab Jastorfi kultuuri]]
'''Germaani algkeel''' ehk '''protogermaani keel''' on [[germaani keeled|germaani keelte]] hüpoteetiline [[algkeel]].

Sellest keelest puuduvad kirjalikud allikad ning keel on rekonstrueeritud [[võrdlev-ajalooline keeleteadus|võrdlev-ajaloolisel meetodil]]. Säilinud on [[ruunikiri|ruunikirjas]] pealiskirjad umbes aastast [[200]], mis paljude arvates tähistavad [[muinaspõhja keel]]e taset, kuid see pole just identne. Ümberkaudsetes mitte[[germaani keeled|germaani keeltes]] esinevad laensõnad, mis arvatavasti laenati germaani algkeele ajal; näiteks sõna ''kuningas'' [[soome keel|soome]] ja [[eesti keel]]es, mis meenutab lähedalt taastatud germaani algkeele sõna *''kuningaz''.

Germaani algkeel on omakorda [[indoeuroopa algkeel]]e järglane, mis on [[algkeel]]eks mitmetele keeltele [[Euroopa]]s ja [[Aasia]]s.

Germaani algkeelel oli kaks ajavormi (minevik ja olevik), võrreldes kuue-seitsmega [[kreeka keel|kreeka]], [[ladina keel|ladina]] ja [[sanskriti keel]]es. Erinevusi põhjustab ka täismineviku vormi kaotus [[indoeuroopa algkeel]]es.

==Keele areng==
[[Indoeuroopa keeled|Indoeuroopa keelte]] rääkijad saabusid Lõuna-[[Rootsi]] ja [[Taani]] aladele [[Pronksiaeg|pronksiajal]] (u 4000 aastat tagasi). Need on ainsad alad, kus pole leitud eel[[Germaani keeled|germaani]] kohanimesid.

Toimusid [[Grimmi seadus]]eks nimetatavad hääldusmuutused, mis arvatavasti algasid u 500 eKr ja lõppesid hiljemalt [[2. sajand]]il eKr.

Paljud arvavad, et germaani algkeel arenes mõnd aega teatud eralduses. Nende tõestus põhineb peamiselt sõnavaral, mis on väidetavalt 1/3 mitte[[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelte]] päritolu, eriti sõnades, mis puudutavad merendust, sõda ja loomi. Teised õpetlased on selle vaidlustanud ning on neile sõnadele pakkunud [[indoeuroopa algkeel|indoeuroopa algkeelel]] põhinevaid vasteid.

Germaani algkeel on kõigi praeguste [[germaani keeled|germaani keelte]] lähim ühine algkeel, mida kasutati alates 5. aastatuhande eKr teisest poolest. [[Indoeuroopa algkeel]]ele järgnenud murdeid, mida räägiti Põhja-Euroopa pronksiajal (u 2500–500 eKr), nimetatakse eelgermaani algkeeleks, neil pole teisi järglaseid kui [[germaani keeled]]. Et kolmandik germaani algkeele sõnavarast ei pärine [[Indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltest]] pole ebatavaline [[keel]]e kohta, mida räägiti u 500 eKr, sama näitavad ka teised keeleharud.

===Ristumine===
Arvatakse ka, et germaani algkeel tekkis [[kreoolkeel]]ena kultuuri levimisel [[geograafia|geograafiliste]] alade algasukatele. Kuna [[germaani keeled]] on omadustelt vähe muutunud ja neil on homogeensed vormid, siis oleks seesuguse kreoolkeele teke unikaalne.

On pakutud, et germaani algkeel tekkis kahe [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keele]] [[murre|murde]] ristumisel. Need [[murre|murded]] oleks pidanud ristumise ajal olema aga vastastikuselt mõistetavad.

===Mitteindoeuroopa keelte elemendid===
Taastatud germaani algkeele sõnavara sisaldab hulgaliselt sõnu (mis puudutavad nt. kehaosi, loomi ja loodust), mis pole [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa]] päritolu. Mõjutusteks olid ilmselt [[Põhja-Euroopa]] algasukad. Mõju mehhanism on teadmata, tegu võis olla lihtsalt laenamistega või ka vanade sõnade säilitamisega inimeste poolt, kes läksid üle germaani algkeelele.

==Vaata ka==
*[[Germaani laenud eesti keeles]]

[[Kategooria:Germaani keeled]]