Geograafiline vööde
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2009) |
Geograafiline vööde ehk maastikuvööde on geograafilise sfääri suurim tsonaalne jaotusüksus. Geograafilisele vöötmele on iseloomulikud sarnased termilised tingimused, mis johtuvad päikesekiirguse suhteliselt sarnasest intensiivsusest mingi vöötme piires.
Igal geograafilisel vöötmel on eriomane kiirgus- ja soojusbilanss, õhuringlus, aine- ja energiaringe kiirus, samuti taimede vegetatsiooniperioodi rütm, üldiste biokeemiliste protsesside kiirus ja tüübid, erinevad mullatüübid ja loomastik.
Ka maailmamere kontekstis saab eristada geograafilisi vöötmeid, kuid sageli on nende piirid ähmased. Maailmameres mängivad sõltuvalt laiuskraadist rolli lisaks eelmainitule ka hoovused, veetemperatuuri jaotus, planktoni iseloom ja tema produktiivsus. Merehoovuste ja suurte pinnavormide mõjul on geograafilise vöötme laius ebaühtlane.
Geograafilised vöötmed kattuvad suuresti kliimavöötmetega, kuna arvesse võetakse põhimõtteliselt samu keskkonnategureid. Geograafiliste ja kliimavöötmete nimetused ühtivad.
Geograafiliste vöötmete liigitus
[muuda | muuda lähteteksti]Maakera jaotatakse järgmisteks geograafilisteks vöötmeteks: ekvatoriaalne, kaks lähisekvatoriaalset, kaks troopilist, kaks lähistroopilist, kaks parasvöödet, lähisarktiline ja lähisantarktiline, arktiline ja antarktiline.