Lehekülje Friedrich-Werner von der Schulenburg lähteteksti vaatamine

[[Fail: Friedrich-Werner_Erdmann_Matthias_Johann_Bernhard_Erich_Graf_von_der_Schulenburg.jpg|pisi| Friedrich-Werner von der Schulenburg]]
[[Fail: Ambassadeur Friedrich-Werner Graf von der Schulenburg in Teheran.jpg|pisi|Saksa saadik [[Pärsia]]s Friedrich-Werner von der Schulenburg (pildil keskel) pidulikus diplomaadi vormiriietuses [[Teheran]]is (enne 1931)]]
[[Fail: Friedrich-Werner Graf von der Schulenburg met Stalin.jpg|pisi|[[Jossif Stalin]] ja [[Vjatšeslav Molotov]] kohtumas Saksa delegatsiooniga. Pildil keskel Saksa suursaadik Friedrich-Werner von der Schulenburg]]

Krahv '''Friedrich-Werner Erdmann Matthias Johann Bernhard Erich von der Schulenburg''' ([[20. november]] [[1875]] [[Kemberg]], [[Saksimaa provints]], [[Preisi kuningriik]]) – [[10. november]] [[1944]] [[Berliin]]) oli [[Natsi-Saksamaa]] [[diplomaat]].

Friedrich-Werner oli pärit [[Schulenburg]]ide [[aadlisuguvõsa]]st. Ta õppis [[riigiõigus]]t [[Lausanne]]'is, [[München]]is ja [[Berliin]]is. Pärast riigieksami sooritamist pääses ta tööle [[Saksamaa välisministeerium|Saksa keisririigi välisministeeriumi]]. 1903. aastal määrati ta [[asekonsul]]iks [[Barcelona]] [[peakonsulaat]]i, 1906. aastal asus ta juhtima [[Lviv]]i [[konsulaat]]i [[Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik|Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriigis]]. Aastatel 1907–1911 oli ta [[Venemaa Keisririik|Venemaal]] [[Varssavi]] peakonsulaadis asekonsuliks ja 1911–1914 konsuliks [[Tiflis]]is. Ta osales [[Esimene maailmasõda|esimeses maailmasõjas]], kus teda edutati Saksa armees [[kapten]]iks. 1915. aastal saadeti ta [[Erzurum]]i sideohvitseriks [[Osmanite riik|Osmanite armee]] juurde. 1918. aastal sai Schulenburg Saksa täievoliliseks saadikuks [[Gruusia Demokraatlik Vabariik|Gruusia Demokraatlikus Vabariigis]].

[[Weimari vabariik|Weimari vabariigis]] töötas Schulenburg [[saadik]]una 1922–1931 [[Teheran]]is ([[Pärsia]]s) ja 1931–1934 [[Bukarest]]is ([[Rumeenia]]s). 1934. aastal astus Schulenburg [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei]] liikmeks. 

==Suursaadik Moskvas==
21. juunil 1934 määrati Schulenburg [[suursaadik]]uks [[Nõukogude Liit]]u. Augustis 1939 aitas ta kaasa Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel [[MRP|mittekallaletungilepingu]] sõlmimisele. Seetõttu oli ta hästi kursis selle lepingu juurde kuulunud salajaste lisaprotokollidega.

Ööl vastu 22. juunit 1941 sai Schulenburg Berliinist telegrammi, milles oli Saksamaa ametliku noodi tekst sõja kuulutamisest Nõukogude Liidule. Varahommikul, kaks tundi pärast sõjategevuse algust, võeti Schulenburg vastu [[Moskva Kreml|Kremlis]] ja ta sai üle anda [[NSV Liidu välisasjade rahvakomissar]]ile [[Vjatšeslav Molotov]]ile noodi.

Suursaadik Schulenburg ja saatkonna personal interneeriti [[Moskva]]s, seejärel hoiti neid 22.–28. juunil [[Kostroma]]s asuvas puhkekodus, kust toimetati edasi rongiga [[Türgi]] piirini (reis kestis kaheksa ööpäeva) ning 13. juulil vahetati nad välja Nõukogude Liidu ja Türgi piiril Nõukogude Liidu suursaadiku Saksamaal [[Vladimir Dekanozov]]i ja tema kaaskonna vastu. Türgist lendas Schulenburg Berliini.

==Riigipöördekatse==
Schulenburg oli osaline 1944. aastal [[20. juuli vandenõu|vandenõus Hitleri vastu]]. Pärast ebaõnnestunud [[atentaat]]i [[Adolf Hitler]]ile 20. juulil 1944 Schulenburg arreteeriti 19. oktoobril. Teda süüdistati [[Riigireetmine|riigireetmises]]. Rahvakohtus mõisteti ta 23. oktoobril 1944 surma poomise läbi. Kohtuotsus viidi täide 10. novembril 1944 [[Plötzensee vangla]]s Berliinis. 

Kolm kuud varem hukati samas vanglas Schulenburgi nõopoeg [[Fritz-Dietlof von der Schulenburg]], kes oli Berliini politseiülema asetäitja ning kes samuti osales vandenõus ja oli [[operatsioon "Valküür"|operatsiooni "Valküür"]] kavandajaid.

==Tunnustus==
*[[Raudrist]] (esimeses maailmasõjas)

==Välislingid==
{{commonsi kategooria tekstina}}


{{JÄRJESTA: Schulenburg, Friedrich-Werner von der}}
[[Kategooria:Saksamaa suursaadikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1875]]
[[Kategooria:Surnud 1944]]