Mongoli keel
| Mongoli keel (монгол хэл) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Mongoolias, Hiinas (Sise-Mongoolias) |
| Kokku kõnelejaid | 5,2 miljonit (2005) |
| Keelesugulus |
Altai keelkond Mongoli keeled Mongoli keel |
| Ametlik staatus | |
| Ametlik keel |
 Mongoolia Hiina (Sise-Mongoolia) |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | mn |
| ISO 639-2 | mon |
| ISO 639-3 | mon |
 | |
Mongoli keel on mongoli keelerühma idarühma kuuluv keel. Mongoli keelt kõnelevad umbes 5 miljonit inimest, kellest 2 miljonit elavad Mongoolias ja 3 miljonit Põhja-Hiinas. Mongoli keelt kõneldakse vähemal määral ka Kõrgõzstanis ning Burjaatia Vabariigis Venemaal. Mongoli keel on Mongoolia riigikeel ning Hiina RV Sise-Mongoolia autonoomse piirkonna ametlik keel. Mongoli keele lähim sugulaskeel on burjaadi keel, mis on kõnelejate arvult teine keel Siberis.
Kirjaviis[muuda | muuda lähteteksti]
Sise-Mongoolias on kasutusel traditsiooniline mongoli vertikaalne kirjaviis, mis võeti üle uiguuridelt aastal 1208. Mongoli keele eripära on pikkade ehk topeltvokaalide rohkus sõnades ja paljudes kohanimedes, mis on maailma keeltes suhteliselt haruldane nähtus.
Mongoolias võeti 1931. aastal kasutusele ladina ja 1937. aastal kirillitsa tähestik. 1990. aastate algul üritati ajaloolist kirjaviisi taastada, kuid sellest loobuti peagi. 18. märtsil 2020 võttis Mongoolia parlament vastu otsuse, et aastast 2025 kirjutatakse kõik ametlikud paberid nii kirillitsas, kui ka Mongoolia ajaloolises kirjaviisis. Edaspidi vaid vanas kirjaviisis.[1]
Kirillitsa tähestik[muuda | muuda lähteteksti]
Esimeses ja teises reas mongoli keele suur- ja väiketähed. Kolmandas reas on märgitud eesti transkriptsioon. Neljandas, hallis reas UNGEGNi latinisatsioonisüsteemide töörühma latinisatsioon.
| А | Б | В | Г | Д | Е | Ё | Ж | З | И | Й | К | Л | М | Н | О | Ө | П | Р | С | Т | У | Ү | Ф | Х | Ц | Ч | Ш | Щ | Ъ | Ы | Ь | Э | Ю | Я |
| а | б | в | г | д | е | ё | ж | з | и | й | к | л | м | н | о | ө | п | р | с | т | у | ү | ф | х | ц | ч | ш | щ | ъ | ы | ь | э | ю | я |
| a | b | v | g | d | je (jö) | jo | dž | dz | i | j | k | l | m | n | o | ö | p | r | s | t | u | ü | f | h (hh) | ts | tš | š | štš | õ | e | ju (jü) | ja | ||
| a | b | v | g | d | yö | yo | j | dz | i | y | k | l | m | n | o | ö | p | r | s | t | u | ü | f | h | ts | ch | sh | shch | ' | ï | ĭ | e | yu (yü) | ya |
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti entsüklopeedia, 6. kd, lk 387. Tallinn, Valgus, 1992.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Vikipeedia mongoli keeles
- Mongoli nimede kirjutus ja hääldus EKI teatmikus
- Hiina mongoli nimede kirjutus ja hääldus EKI teatmikus