Alutori keel
| alutori keel (nəməlʔu) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Venemaa, Kamtšatka krai |
| Kokku kõnelejaid | 25 (2010) |
| Keelesugulus | tšuktši-kamtšadali keeled |
| Kiri | kirillitsa |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | - |
| ISO 639-2 | - |
| ISO 639-3 | alr |
Alutori keel (alutori keeles nəməlʔu) on tšuktši-kamtšadali keelte hulka kuuluv paleoaasia keel, mida kõnelevad alutorid Kamtšatka poolsaare põhjaosas. Alutori keele lähim sugulaskeel on korjaki keel ning 1958. aastani peeti seda korjaki keele murdeks.
2010. aasta rahvaloenduse andmetel valdas Venemaal alutori keelt 25 inimest.[1] Keel on välja suremas.
Kirjakeel puudub, kuid ajalehes Aborigen Kamtšatki avaldatakse alutorikeelseid tekste, milleks kasutatakse mugandatud kirillitsat:
| А а | Б б | В в | В’ в’ | Г г | Г’ г’ | Ғ ғ | Д д |
| Е е | Ә ә | Ё ё | Ж ж | З з | И и | Й й | К к |
| Ӄ ӄ | Л л | М м | Н н | Ӈ ӈ | О о | П п | Р р |
| С с | Т т | У у | Ф ф | Х х | Ц ц | Ч ч | Ш ш |
| Щ щ | Ъ ъ | Ы ы | Ь ь | Э э | Ю ю | Я я |
Fonoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Alutori keeles on 6 vokaalfoneemi ja 18 konsonantfoneemi. Sõnarõhk on teisel silbil, kuid mitte viimasel. See tähendab, et kahesilbiliste sõnade rõhk on esimesel silbil. Rõhk ei saa langeda ka silbile, mille tuumaks on vokaal ə.
Süntaks[muuda | muuda lähteteksti]
Sõnajärg on üsna vaba, sagedamini esinevad sõnajärjed SVO ja VSO.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 27. jaanuar 2021. Vaadatud 27. juunil 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)