Alküünid

Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kovalente kolmikside. Alküünide tähtsamaks esindajaks on etüün ehk atsetüleen HC≡CH.

• Alküünide saamine.
  1. Laboratoorselt ja ka tööstuslikult toodetakse etüüni kaltsiumkarbiidist vee toimel:
     • CaC₂+2H₂O→HC≡CH+Ca(OH)₂

• 1. Elektrokrakkimisel juhitakse metaanivool läbi elektrikaare, metaan laguneb termiliselt etüüniks ja vesinikuks :
     • 2CH₄→HC≡ CH+3H₂

• 1. Väga perspektiivne on metaani oksüdeeriv krakkimine. Osa metaani põletatakse, mille tõttu temperatuur tõuseb üle 2000°C, teine osa metaanist laguneb selle soojuse arvel etüüniks ja vesinikuks.
     • 2CH₄→HC≡CH+3H₂

• Alküünide füüsikalised omadused.
  • Etüün on värvitu, omapärase lõhnaga ning narkootilise toimega gaas.
  • Etüün lahustub vees.

• Alküünide keemilised omadused.
  • Kolmiksideme olemasolu tõttu on etüünile eriti iseloomulikud liitumisreaktsioonid. Viimased toimuvad kahes astmes. Liites ühe molekuli vesiniku või halogeeni, katkeb üks kovalentne side ja moodustub alkeen, teise molekuli vesiniku või halogeeni liitmisel katkeb teine side ja tekib vastavalt alkaan või tema halogeen derivaat.
  1. Hüdrogenisatsioon :
     • HC≡CH --→ CH₂= CH₂--→CH₃-CH₃
  2. Halogeenide liitumine:
     • HC≡CH--→ CHBr=CHBr--→CHBr₂-CHBr₂
  3. Vesinikkloriidi liitumisel moodustub kloroeteen ehk vinüülkloriid :
     • HC≡CH+HCl→CH₂=CHCl