Paispool: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{kopipeist|allikas=http://www.elin.ttu.ee/CURENGCOL_EST/Elektroonika%20komponendid.pdf}} |
{{kopipeist|allikas=http://www.elin.ttu.ee/CURENGCOL_EST/Elektroonika%20komponendid.pdf}} |
||
{{vikinda}} |
|||
'''Paispool''' ehk '''kõrgsagedus drossel''' on mõeldud teatud sagedusest kõrgema sagedusega voolu tõkestamiseks. |
'''Paispool''' ehk '''kõrgsagedus drossel''' on mõeldud teatud sagedusest kõrgema sagedusega voolu tõkestamiseks. |
||
Nii välditakse kõrgsageduspinge võimendist toiteallikasse ja samas ka teistesse seadme plokkidesse |
Nii välditakse kõrgsageduspinge võimendist toiteallikasse ja samas ka teistesse seadme plokkidesse |
||
Redaktsioon: 30. detsember 2007, kell 20:09
|
Võimalik autoriõiguste rikkumine! Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks litsentsi CC BY-SA 3.0 tingimustel, siis edasta aadressile permissions-et  wikimedia.org kiri, milles autor kinnitab, et on nõus teksti kasutamisega selle litsentsi tingimustel.
Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
Paispool ehk kõrgsagedus drossel on mõeldud teatud sagedusest kõrgema sagedusega voolu tõkestamiseks. Nii välditakse kõrgsageduspinge võimendist toiteallikasse ja samas ka teistesse seadme plokkidesse kandumist. Paispoolid võivad olla õhk-, ferriit- või lihtsalt keraamilisel südamikul. Drosselite südamikuks võib olla silindriline alus või rõngakujuline ferriitsüdamik. Väiksemad drosselid on sarnases korpuses silindriliste läbi-augu-montaaži takistitega. Pindmontaažiks mõeldud drosselite korpus võib olla risttahukakujuline. Paispoole on saadaval induktiivsusega 0,1 μH kuni 100 mH. Drosselite tolerants on tavaliselt ±20%, ±10% ja nimiväärtused vastavad normväärtuste reale E6 ja E12. Harvem esineb väiksema tolerantsiga drosseleid. Kuju ja mähkimisviisi järgi saab eristada järgmisi mähiseid (poole): ühe- ja mitmekihiline mähis; tihe mähis (keerd keeru kõrvale); samm-mähis (juhtme läbimõõdust suurema sammuga); sektsioonmähis (koosneb mitmest jadamisi ühendatud ühistelgsest mähisest); ristmähis (naaberkihtide keerud asetsevad omavahel nurgi); vabamähis (traat keritakse korrapäratult poolialusele); sümmeetriline mähis (saadakse kahe traadi korraga kerimisel. Ühe traadi lõpp ja teise algus moodustavad siis pooli keskharundi).