Kodeerimine: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
resümee puudub
Resümee puudub
PResümee puudub
'''Kodeerimine''' on [[Tekst|teksti]], sõnumi või [[Märk|märgi]] loomine [[Kood|koodi]] abil. Kodeerimine on ühes [[märgisüsteem]]is esitatud teabe üleviimine teise märgisüsteemi ja [[Informatsioon|teabe]] (info) esitusvormi muutmine kindlate reeglite alusel väiksemateks tähendusüksusteks (koodideks). Teave kodeeritakse enamasti hõlpsama töötlemise tarbeks (nt teadustekstides kasutatav viitamissüsteem), et seda näidata (skeem), mõtestada (dekonstruktsioon, konstruktsioon, tõlgendus), edastada, salvestada ja säilitada. Vastassuunaline toiming – kodeeritud teabe tagasiteisendamine – on [[dekodeerimine]].
 
Sõltuvalt valdkonnast on kodeerimisel ka teisi tähendusi. Kodeerimine [[Infotehnoloogia|teabetehnikas]] on teabe teisendamine kasutamise vormilt edastamise, salvestamise või automaatse töötlemise vormile ning ka andmete salastamine ehk [[Krüptograafia|krüpteerimine]]. Kodeerimine on [[Semiootika|semiootikas]], [[Kirjandusteooria|kirjandus]]- ja [[Kultuuriteooria|kultuuriteoorias]] seotud (märgi, teksti, [[ideoloogia]] jms) lihtsustava tõlgendusega ([[alakodeerimine]]) või algsest suurema keerukuse omistamisega (ülekodeerimine). [[Tõlkimine|Tõlkimisel]] sisu ja väljendusplaan kas kantakse üle ([[transponeerimine]]) või vahetatakse välja (rekodeerimine). Tekst ei kodeeri tähendust ühemõtteliselt nii, et seda saaks de- ja rekodeerida.
 
== Vaata ka ==
4213

muudatust

Navigeerimismenüü