Dmitri Gorelov: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Elmar värs (arutelu | kaastöö)
Kirjutasin artikli "Dmitri Gorelov"
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 9. november 2021, kell 15:16

Dmitri Vladimirovitš Gorelov (Дмитрий Владимирович Горелов, sündis 6. augustil 1948 Moskvas) on Venemaa suurärimees ja endine KGB polkovnik, president Vladimir Putini lähikondne.

Elukäik ja tegevus

1973 lõpetas Kirovi-nimelise Sõjameditsiini Akadeemia Leningradis. Alates 1977 töötas Leningradi Tervishoiu Peavalitsuse rahvusvaheliste suhete osakonna juhataja asetäitjana. Mõningatel andmetel asus tööle KGB-s, tõustes seal polkovniku aukraadini. 1989. aastal alustas koos biofüüsik Sergei Kolesnikoviga meditsiiniseadmete tarnimisega seotud äri. 1991. aastal lõi koostöös Peterburi linnavalitsuse välissuhete komiteega, mida juhtis Vladimir Putin, meditsiiniseadmete tarnimise firma Petromed. 1996. aastal sai temast ettevõtte Biotechnotronic Consulting kaasasutaja.

2002. aasta algusest Petromed Holdingu juhatuse esimees. 2000. aastate algusest 2013. aastani - Putini sõprade pangana tuntud pank "Rossija" vähemusaktsionär (12,6%). 2006. aastal omandas Gorelov koos Nikolai Šamaloviga (Putini endise väimehe isa) Viiburi laevatehase kontrollpaki.

Juunis 2000 omistati talle Venemaa presidendi dekreediga aunimetus "Vene Föderatsiooni austatud tervishoiutöötaja". Tema poeg Vassili Gorelov on ettevõtte Rosinvest peadirektor, Viiburi laevatehase kaasomanik.

Kriitika

2005. aastal teatas Vladimir Putin tervishoiureformi algusest, mille raames kavatseti läbi viia suuremahuline kallite meditsiiniseadmete, eelkõige tomograafide ost. Nagu selgus, ostsid riigiasutused eelarveraha eest tugevalt paisutatud hindadega meditsiiniseadmeid. Reutersi uurimine 2014. aastal näitas skeemi, mille järgi eelarveraha raisati: meditsiiniseadmeid tarnis riigile Gorelovi firma Petromed, mis omakorda ostis need Briti Greathillilt. Selle Briti ettevõtte lõplikud omanikud olid ka Šamalov ja Gorelov. Tähelepanuväärne on see, et ka Greathill ei tootnud meditsiiniseadmeid, vaid ostis need Saksa Siemensilt vähemalt kahekordsete hindadega. "Nad müüsid valitsusele seadmeid vähemalt 195 miljoni dollari väärtuses, saates Šveitsi pangakontodele tulu kokku 84 miljonit dollarit," selgub Reutersi uuritud pangaandmetest. Nendelt kontodelt läks vähemalt 48 miljonit dollarit ettevõttele, mis ehitas nn. Putini paleed Musta mere äärses Gelendžikis.[1][2]