Uddalaka Aruni

Uddalaka Aruni, tuntud ka kui Uddalaka, Aruni, Uddalaka Aruni Gautama või Uddalaka Varuni, oli esimene filosoof kirjalikus ajaloos. Ta tegutses u 640-610 e.m.a ja pärines Põhja-Indiast, Gangese oru loodeosast (Kuru, Panchala). Uddalaka Arunit on mainitud paljudes veedade ajastu sanskritikeelsetes tekstides. Tema mõttekunst (filosoofilised õpetused) on kirjas Brihadaranyaka ja Chandogya upanišadis.

Chandogya upanišadis esitab Uddalaka Aruni küsimusi oma pojale Švetaketule tõeluse ja tõe kohta ning küsib, kas on midagi igavest ja muutumatut. Nendest küsimustega Aruni kujundab õpetuse atmanist ehk isikust. Chandogyas saabub Švetaketu pärast 24 -aastast vedade õpinguid koju, uhke saadud teadmiste üle ja "peab end teadlaseks". Isa aga kummutab tema enesega rahulolu, küsides temalt, kas ta sai juhiseid, "tänu millele muutub ennekuulmatu kuuldavaks, märkamatuks - märgatuks, tundmatuks - õpituks" (Ch 6.3). Uddalaka Aruni kõpetab seejärel enda poega: Alguses oli olemine (sat), mis tekitas kumuse/soojuse, kuumus tekitas vee ja vesi toidu. Kõik olendid on valmistatud soojusest, veest ja toidust (Ch 6). Uddalaka Aruni kuulsaim õpilane oli Yajnavalkya.