Leo II (keiser): erinevus redaktsioonide vahel

Leo II
Bütantsi keiser
	Ametiaeg; 18. jaanuar 474 – 9. november 474
Eelnev	Leo I
Järgnev	Zeno
Isikuandmed
Sünniaeg	umbes 467-469
Surmaaeg	november 474
Vanemad	Zeno, Ariadne

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 12. juuli 2021, kell 19:49

Leo II või Leon II või Leon Noorem (Imperator Caesar Zenonis Augusti Divi Valerii Leoni Flavius Leo Augustus; 467 – 17. november 474) oli Ida-Rooma ehk Bütsantsi keiser 473. aastast 9. veebruarini 474.

Leo oli eelmise keisri Leo I lapselaps. Tema sünniaeg on täpselt teadmata, kuid see on arvatavasti aastal 467. või 468. aastal Konstantinoopolis. Ta sai keisriks väga noorelt (5- või 6-aastasena) ning seega oli tal suur oht jääda keisrikroonist ilma. See saatus teda peagi tabaski. 9. veebruril 474. aastal andis keiser pidustuste ajal hipodroomil oma võimu üle isale. Leod oli selleks veennud isa Zenon ise. Üheksa kuud peale Zenoni keisriks saamist haigestus Leo ootamatult ning suri. See tekitas kuulujutte, et isa mürgitas oma poja ise ning sama meelt on ka paljud ajaloolased.^[1]

Lisaks juttudele mürgitamisest levisid ka legendid, et Leo pääses. Keisrinna Adriana, aimates oma mehe kurja kavatsust, asendanud Leo teisikuga, kelle siis Zenon tappiski. Õige Leo elanud saladuskatte all vaimulikuna edasi.^[1]

Vaata ka

Eelnev Leo I	Ida-Rooma keiser 474	Järgnev Zeno

↑ ^1,0 ^1,1 David Vseviov (2004). Bütantsi keisrid. Valitsejad purpuris. Tallinn: Kunst. Lk 44.

[:0-1] 1,0 ^1,1 David Vseviov (2004). Bütantsi keisrid. Valitsejad purpuris. Tallinn: Kunst. Lk 44.

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{DISPLAYTITLE:Leon II (keiser)}}
+{{Infokast ametiisik
-{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
+| nimi = Leo II
-'''Leo II''' või '''Leon II''' või '''Leon Noorem''' ('''Imperator Caesar Zenonis Augusti Divi Valerii Leoni Flavius ''Leo'' Augustus'''; [[467]] – [[17. november]] [[474]]) oli [[Ida-Rooma keiser]] ehk Bütsantsi keiser 473. aastast 9. veebruarini 474.
+| amet = [[Bütsantsi keisrite loend|Bütantsi keiser]]
+| ametiajaalgus = [[18. jaanuar]] [[474]]
+| ametiajalõpp = [[9. november]] [[474]]
+| eelmine = [[Leo I (keiser)|Leo I]]
+| järgmine = [[Zeno]]
+| sünniaeg = umbes 467-469
+| surmaaeg = november 474
+| vanemad = [[Zeno]], Ariadne
+}}
+'''Leo II''' või '''Leon II''' või '''Leon Noorem''' ('''Imperator Caesar Zenonis Augusti Divi Valerii Leoni Flavius ''Leo'' Augustus'''; [[467]] – [[17. november]] [[474]]) oli [[Ida-Rooma keiser|Ida-Rooma]] ehk Bütsantsi keiser [[473]]. aastast [[9. veebruar|9. veebruarini]] [[474]].
+[[Fail:Solidus Leo II Zeno.jpg|vasakul|pisi|Leo II ja Zeno]]
+Leo oli eelmise keisri [[Leo I (keiser)|Leo I]] lapselaps. Tema sünniaeg on täpselt teadmata, kuid see on arvatavasti aastal [[467]]. või [[468]]. aastal [[Konstantinoopol|Konstantinoopolis]]. Ta sai keisriks väga noorelt (5- või 6-aastasena) ning seega oli tal suur oht jääda keisrikroonist ilma. See saatus teda peagi tabaski. [[9. veebruar|9. veebruril]] [[474]]. aastal andis keiser pidustuste ajal hipodroomil oma võimu üle isale. Leod oli selleks veennud isa [[Zeno|Zenon]] ise. Üheksa kuud peale Zenoni keisriks saamist haigestus Leo ootamatult ning suri. See tekitas kuulujutte, et isa mürgitas oma poja ise ning sama meelt on ka paljud ajaloolased.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=David Vseviov|pealkiri=Bütantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=44}}</ref>
+Lisaks juttudele mürgitamisest levisid ka legendid, et Leo pääses. Keisrinna [[Adriana (keisrinna)|Adriana]], aimates oma mehe kurja kavatsust, asendanud Leo teisikuga, kelle siis Zenon tappiski. Õige Leo elanud saladuskatte all vaimulikuna edasi.<ref name=":0" />
-Leon oli eelmise keisri [[Leo I (keiser)|Leon I]] lapselaps. Tema sünniaeg o täpselt teadmata, kuid see on arvatavasti aastal 467. või 468. aastal Konstantinoopolis. Ta sai keisriks väga noorelt (5- või 6-aastasena) ning seega oli tal suur oht jääda keisrikroonist ilma. See saatus teda peagi tabaski. 9. veebruril 474. aastal andis keiser pidustuste ajal hipodroomil oma võimu üle isale. Leoni oli selleks veennud isa [[Zeno|Zenon]] ise. Üheksa kuud peale Zenoni keisriks saamist haigestus Leon ootamatult ning suri. See tekitas kuulujutte, et isa mürgitas oma poja ise ning sama meelt on ka paljud ajaloolased.
+== Vaata ka ==
-Lisaks juttudele mürgitamisest levisid ka legendid, et Leon pääses. Keisrinna [[Adriana (keisrinna)|Adriana]], aimates oma mehe kurja kavatsust, asendanud Leoni teisikuga, kelle siis Zenon tappiski. Õige Leon elanud saladuskatte all vaimulikuna edasi.
+* [[Bütsantsi keisrite loend|Büntsantsi keisrite loend]]
+* [[Leo I (keiser)|Leo I]]
+* [[Zeno]]
+* [[Bütsants]]
 {{algus}}
 {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Leo I (keiser)|Leo I]]|nimi=[[Ida-Rooma keiser]]|aeg=[[474]]|järgnev=[[Zeno]]}}