Monofüsitism: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
16. rida: 16. rida:




==Tänapäeva monofüsiitlikud kogudusteühendused ([[Vanaida kirikud]])==
==Tänapäeva monofüsiitlikud kogudusteühendused
([[Vanaida kirikud]])==
* [[Kopti kirik]] (Egiptuses)
* [[Kopti kirik]] (Egiptuses)
* [[Süüria kirik]] (Antiookias)
* [[Süüria kirik]] (Antiookias)

Redaktsioon: 31. jaanuar 2005, kell 22:50

Monofüsiidid (kreeka k. monos „üks” ja physis „olemus”) on Kristuse üheloomuse õpetuse pooldajad.

Monofüsitismi kohaselt on Kristusel ainult üks olemus, erinevalt Halkedoni (Kaltsedoonia) kontsiili poolt 451. a. vastu võetud seisukohast, et Kristusel on kaks olemust: jumalik ja inimlik.

Monofüsitismil on tegelikult kolm peamist õpetust.

Eutühhianismi kohaselt on jumalikkkus Kristuses „lahustunud nagu tilk mett meres”. Õpetuse rajajaks on Eutühhos (u 380 – 456), Konstantinoopoli arhimandriit, kes Eefesose kontsiilil 431. a. oponeeris nestoriaanlikele doktriinidele.

Apollinarism (apollinarianism) on seisukohal, et Kristusel oli inimlik keha, kuid jumalik meel. See seisukoht kuulutati ketserluseks juba 361. a. Konstantinoopolis toimunud esimesel kontsiilil, kuna Kristus oli ametlikult määratletud täielikult inimlikuks ja täielikult jumalikuks.

Miafüsitism on seisukohal, et Kristuses on jumalik ja inimlik olemus saanud üheks olemuseks.

Monofüsitism tekkis Egiptuses vastuseisust nestorianismile. Monofüsiitlikud vaated lükati tagasi Halkedoni (Kaltsedoonia) kontsiilil 451. a.

Vanaida kirikuid, kes Halkedoni kontsiili otsustega ei nõustunud, hakati seetõttu nimetama monofüsiitlikeks kirikuteks, ehkki nad ise on seda nimetusega pole nõustunud, eelistades nime „mitte-halkedooni” või „miafüsiidi” kirikud. Samuti on Vanaida kirikud eitanud Eutühhose monofüsiitset õpetust.


==Tänapäeva monofüsiitlikud kogudusteühendused (Vanaida kirikud)==

Vaata ka