Hüdrauliline erijuhtivus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 15. detsember 2020, kell 00:32

Hüdrauliline erijuhtivus ( $k$ ; ${\tfrac {kg}{m\times s\times MPa}}$ , ${\tfrac {mmol}{m\times s\times kPa}}$ ) iseloomustab juhtkudede (siin ksüleem) kui poorse materjali veejuhtevõimet. See on võrdeline kindla pikkuse ja ristlõike pindalaga ksüleemilõiku läbiva vee vooluhulga ja voolu tekitava rõhugradiendi ( ${\tfrac {dP}{dx}}$ , ${\tfrac {MPa}{m}}$ ) suhtega^[1]. Seega on $k$ leitav oksalõigu pikkuse ( $L$ , m) ja vastava hüdraulilise juhtivuse ( $K$ ) korrutamise teel, jagatud ristlõike pindalaga ( $A_{s}$ )^[2]:

$k={\frac {KL}{A_{s}}}$

Mida suurem on hüdrauliline erijuhtivus, seda väiksem on tema pöörväärtus - eritakistus ( $r$ )^[1]. Praktikas arvutatakse $k$ enamasti vastavalt järgmisele valemile^[3]:

$k={\frac {QL\eta }{A_{s}\Delta \Psi }}$

kus $k$ on hüdrauliline erijuhtivus ( $m^{2}$ ), $L$ - transporditee pikkus ( $m$ ) ja $A_{s}$ – maltspuidu ristlõikepindala ( $m^{2}$ ), $\Delta \Psi$ - veepotensiaalide vahe ( $Pa$ ) ja $\eta$ - vedeliku dünaamiline viskoossus (ingl. k. dynamic viscosity; $Pa\times s$ ).

Vedeliku viskoosus

Hüdrauliste mõõtmiste puhul tuleb kindlasti arvestada vedeliku viskoossusega, mis sõltub lahutunud ainete sisaldusest. Näiteks kontsentreeritud suhkrulahus on üsna viskoosne ja aeglustab märkimisväärselt voolu^[1].

Vaata ka

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 Cruiziat, Pierre; Cochard, Hervé; Améglio, Thierry (2002). "Hydraulic architecture of trees: main concepts and results". Annals of forest science. 59 (7): 723–752.
↑ Nijsse, J.; Van der Heijden, GWAM; Van Ieperen, W.; Keijzer, C. J.; Van Meeteren, U. (2001). "Xylem hydraulic conductivity related to conduit dimensions along chrysanthemum stems". Journal of Experimental Botany. 52 (355): 319–327.
↑ Reid, Douglas EB; Silins, Uldis; Mendoza, Carl; Lieffers, Victor J. (2005). "A unified nomenclature for quantification and description of water conducting properties of sapwood xylem based on Darcy's law". Tree physiology. 25 (8): 993–1000.

[:0-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 Cruiziat, Pierre; Cochard, Hervé; Améglio, Thierry (2002). "Hydraulic architecture of trees: main concepts and results". Annals of forest science. 59 (7): 723–752.

[2] Nijsse, J.; Van der Heijden, GWAM; Van Ieperen, W.; Keijzer, C. J.; Van Meeteren, U. (2001). "Xylem hydraulic conductivity related to conduit dimensions along chrysanthemum stems". Journal of Experimental Botany. 52 (355): 319–327.

[3] Reid, Douglas EB; Silins, Uldis; Mendoza, Carl; Lieffers, Victor J. (2005). "A unified nomenclature for quantification and description of water conducting properties of sapwood xylem based on Darcy's law". Tree physiology. 25 (8): 993–1000.

[1]

[2]

[3]

@@ 7. rida: / 7. rida: @@
 <math>k = \frac{QL\eta}{A_s \Delta \Psi}</math>
-kus <math>k</math> on hüdrauliline erijuhtivus (<math>m^2</math>), <math>L</math> - transporditee pikkus (<math>m</math>) ja <math>A_s</math> – maltspuidu ristlõikepindala (<math>m^2</math>), <math>\Delta \Psi</math> - veepotensiaalide vahe (<math>Pa</math>) ja <math>\eta</math> - vedeliku dünaamiline viskoossus (ingl. k. ''dynamic viscosity''; <math>Pa \times s</math>).
+kus <math>k</math> on hüdrauliline erijuhtivus (<math>m^2</math>), <math>L</math> - transporditee pikkus (<math>m</math>) ja <math>A_s</math> – [[maltspuit|maltspuidu]] ristlõikepindala (<math>m^2</math>), <math>\Delta \Psi</math> - veepotensiaalide vahe (<math>Pa</math>) ja <math>\eta</math> - vedeliku dünaamiline viskoossus (ingl. k. ''dynamic viscosity''; <math>Pa \times s</math>).
 == Vedeliku viskoosus ==
 Hüdrauliste mõõtmiste puhul tuleb kindlasti arvestada vedeliku viskoossusega, mis sõltub lahutunud ainete sisaldusest. Näiteks kontsentreeritud suhkrulahus on üsna viskoosne ja aeglustab märkimisväärselt voolu<ref name=":0" />.
+== Vaata ka ==
-Ksüleemimahla lahustunud ainete sisaldus on kaduvväike ja seetõttu ei mõjuta viskoossust<ref name=":0" />. Vee viskoossus sõltub aga tugevasti temperatuurist: temperatuuri varieeruvusest tingitud hüdraulilise juhtivuse muutusi saab seletada vee viskoossuse muutustega apoplastses kompartmendis<ref>{{Cite journal|last1=Cochard|first1=Herve|title=Temperature effects on hydraulic conductance and water relations of Quercus robur L.|journal=Journal of Experimental Botany|volume=51|issue=348|pages=1255–1259|date=2000|last2=Martin|first2=Rodolphe|last3=Gross|first3=Patrick|last4=Bogeat-Triboulot|first4=Marie Béatrice}}</ref>.
+*[[ksüleem]]
+*[[hüdrauliline juhtivus]]
+*[[maltspuit]]
 == Viited ==