Asümmeetriakordaja: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Lisasin eestikeelse pildi
 
1. rida: 1. rida:
'''Asümmeetriakordaja''' on [[tõenäosusteooria]]s ja [[statistika]]s arvuline parameeter, mis näitab tunnuse [[Jaotus (matemaatika)|jaotuse]] lähedusastet sümmeetrilisele jaotusele<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Ene-Margit Tiit]], [[Liina-Mai Toodang]]|pealkiri=Statistikaleksikon|aasta=2019|koht=|kirjastus=Tartu Ülikooli kirjastus|lehekülg=|isbn=978-9949-03-068-2}}</ref>. Asümmeetriakordaja võib olla positiivne (jaotuse pikem saba on paremal ja enamik andmetest on kontsentreeritud vasakul) või negatiivne või defineerimata. Sümmeetrilise jaotuse korral on asümmeetriakordaja 0.
'''Asümmeetriakordaja''' on [[tõenäosusteooria]]s ja [[statistika]]s arvuline parameeter, mis näitab tunnuse [[Jaotus (matemaatika)|jaotuse]] lähedusastet sümmeetrilisele jaotusele<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Ene-Margit Tiit]], [[Liina-Mai Toodang]]|pealkiri=Statistikaleksikon|aasta=2019|koht=|kirjastus=Tartu Ülikooli kirjastus|lehekülg=|isbn=978-9949-03-068-2}}</ref>. Asümmeetriakordaja võib olla positiivne (jaotuse pikem saba on paremal ja enamik andmetest on kontsentreeritud vasakul) või negatiivne või defineerimata. Sümmeetrilise jaotuse korral on asümmeetriakordaja 0.


[[Image:Negative and positive skew diagrams (English).svg]]
[[Fail:Negative and positive skew diagrams (Estonian).svg]]


== Pearsoni asümmeetriakordaja ==
== Pearsoni asümmeetriakordaja ==

Viimane redaktsioon: 30. november 2020, kell 16:42

Asümmeetriakordaja on tõenäosusteoorias ja statistikas arvuline parameeter, mis näitab tunnuse jaotuse lähedusastet sümmeetrilisele jaotusele[1]. Asümmeetriakordaja võib olla positiivne (jaotuse pikem saba on paremal ja enamik andmetest on kontsentreeritud vasakul) või negatiivne või defineerimata. Sümmeetrilise jaotuse korral on asümmeetriakordaja 0.

Pearsoni asümmeetriakordaja[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntuim asümmeetriakordajatest on Pearsoni asümmeetriakordaja, mis avaldub kolmandat järku standarditud keskmomendinaː

,

kus tähistab muutuja aritmeetilist keskmist ja dispersiooni. Sümmeetrilise jaotuse korral .

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ene-Margit Tiit, Liina-Mai Toodang (2019). Statistikaleksikon. Tartu Ülikooli kirjastus. ISBN 978-9949-03-068-2.