Kriminaalprotsess: erinevus redaktsioonide vahel

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
Uuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Uus lehekülg: '=Kriminaalprotsess= Kriminaalprotsess on seadusega määratud kord, mis paneb paika kohtu-, prokuratuuri- ja uurimisorganite suhted nende kodanikega, kellele laieneb nende tegev...'
 
HPook (arutelu | kaastöö)
846 muudatust
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Kriminaalprotsess''' on seadusega määratud kord, mis paneb paika kohtu-, prokuratuuri- ja uurimisorganite suhted nende kodanikega, kellele laieneb nende tegevus. Lisaks tagab kriminaalprotsess kuritegusid toime pannud isikute tuvastamise ja karistamise.<ref name=":0"> Strogovitš, M. S. 1946. „Kriminaalprotsess“. Tartu: Teaduslik Kirjandus, lk 6. </ref> Kriminaalprotsessi abil teostab riik võitlust kurjategijate vastu.<ref> Strogovitš, M. S. 1946. „Kriminaalprotsess“. Tartu: Teaduslik Kirjandus, lk 11. </ref>
=Kriminaalprotsess=


Kriminaalprotsess on seadusega määratud kord, mis paneb paika kohtu-, prokuratuuri- ja uurimisorganite suhted nende kodanikega, kellele laieneb nende tegevus. Lisaks tagab kriminaalprotsess kuritegusid toime pannud isikute tuvastamise ja karistamise.<ref> Strogovits, M.S 1946: „Kriminaalprotsess“. Teaduslik kirjandus, Tartu. Lk 6. </ref> Kriminaalprotsessi abil teostab riik võitlust kurjategijate vastu. <ref> Strogovits, M.S 1946: „Kriminaalprotsess“. Teaduslik kirjandus, Tartu. Lk 11. </ref>
Kriminaalprotsess ja kriminaalprotsessiõigus on omavahel tihedalt seotud ja seetõttu käsitletakse neid vahel kui samatähenduslikke, kuid tegelikult nad ei ühti.<ref name=":0" /> Kriminaalprotsessi laiemaks eesmärgiks on kaitsta ja kindlustada selle õiguskorda, kellele kuulub riiklik võim. Kitsam eesmärk on kriminaalasja faktide tuvastamine, kuriteo tuvastamine, süüdlase leidmine ja karistamine.<ref> Strogovitš, M. S. 1946. „Kriminaalprotsess“. Tartu: Teaduslik Kirjandus, lk 7. </ref>


⚫
Menetlejad kriminaalprotsessis on kohus, prokuratuur ja uurimisasutus. Menetlusosalisteks on kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, lisaks kannatanud, tsiviilkostja ning kolmas isik. Kohtumenetluse pooled on prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja, lisaks kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik.<ref name=":1"> Kriminaalmenetluse seadustik, vastu võetud 12.02.2003. RT I 2003, 27, 166. </ref> Kriminaalasju arutatakse kas üldmenetluses või lihtmenetluses ning neid saab alustada vaid uurimisasutus (nt Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei, Keskkonnainspektsioon, Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla) või prokuratuur.<ref name=":2"> kohus.ee. [https://www.kohus.ee/et/kohtusse-poordumine/kriminaalasjad Kriminaalasjad]. Kasutatud 19.11.2020. </ref>
Kriminaalprotsess ja kriminaalprotsessiõigus on omavahel tihedalt seotud ja seetõttu käsitletakse neid vahel kui samatähenduslikke, kuid tegelikult nad ei ühti.<ref> Strogovits, M.S 1946: „Kriminaalprotsess“. Teaduslik kirjandus, Tartu. Lk 6. </ref>
Kriminaalprotsessi laiemaks eesmärgiks on kaitsta ja kindlustada selle õiguskorda, kellele kuulub riiklik võim. Kitsam eesmärk on kriminaalasja faktide tuvastamine, kuriteo tuvastamine, süüdlase leidmine ja karistamine. <ref> Strogovits, M.S 1946: „Kriminaalprotsess“. Teaduslik kirjandus, Tartu. Lk 7. </ref>

Menetlejad kriminaalprotsessis on kohus, prokuratuur ja uurimisasutus. Menetlusosalisteks on kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, lisaks kannatanud, tsiviilkostja ning kolmas isik. Kohtumenetluse poolteks on prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja, lisaks kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik. <ref> Kriminaalmenetluse seadustik, Vastu võetud 12.02.2003
RT I 2003, 27, 166 </ref>
⚫
Kriminaalasju arutatakse kas üldmenetluses või lihtmenetluses ning neid saab alustada vaid uurimisasutus (nt Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei, Keskkonnainspektsioon, Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla) või prokuratuur. <ref> Kriminaalasjad - https://www.kohus.ee/et/kohtusse-poordumine/kriminaalasjad </ref>


==Kriminaalprotsessis osalevad pooled==
==Kriminaalprotsessis osalevad pooled==


Kriminaalprotsessi asju arutatakse prokuröri süüdistuse alusel ning selles osalevateks subjektid on:
Kriminaalprotsessi asju arutatakse prokuröri süüdistuse alusel ning selles osalevad subjektid on:


* prokurör,
* prokurör,
19. rida: 14. rida:
* kannatanu,
* kannatanu,
* tsiviilkostja,
* tsiviilkostja,
* kolmas isik. <ref> Kriminaalasjad - https://www.kohus.ee/et/kohtusse-poordumine/kriminaalasjad </ref>
* kolmas isik.<ref name=":2" />


⚫
====== '''Prokurör''' ======
⚫
Prokuratuur juhib ka kohtueelset menetlust ning tagab selle seaduslikkuse ning tulemuslikkuse. Kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 30 lõike 2 kohaselt, peab prokurör teostama volitusi, alludes ainult seadusele.<ref> Kergandberg, E.; Sillaots, M. 2006. „Kriminaalmenetlus“. Tallinn: Juura, lk 124.</ref> Riigiprokuratuuri prokurörideks on riigi peaprokurör, juhtivad ringkonnaprokurörid, riigiprokurörid ning prokuröri abid.<ref> Prokuratuuriseadus, vastu võetud 22.04.1998. RT I 1998, 41, 625. </ref>


⚫
====== '''Kahtlustatav''' ======
⚫
'''Prokurör'''
⚫
Kriminaalmenetluse seaduse paragrahv 33 lõike 1 alusel on kahtlustatav isik, kes on kinni peetud kuriteos kahtlustatavana. Selleks võib olla ka inimene, kelle kahtlustamiseks on piisav alus ja kes on allutatud menetlustoimingule. Kahtlustatavat saab kinni pidada kuni 48 tundi ning selle kohta koostatakse ka kinnipidamisprotokoll.<ref name=":1" />
⚫
Prokuratuur juhib ka kohtueelset menetlust ning tagab selle seaduslikkuse ning tulemuslikkuse. Kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 30 lõike 2 kohaselt, peab prokurör teostama volitusi, alludes ainult seadusele.<ref> E.Kergandberg; Sillaots, M, 2006 „Kriminaalmenetlus“. Juura kirjastus, Tallinn. Lk 124.</ref> Riigiprokuratuuri prokurörideks on riigi peaprokurör, juhtivad ringkonnaprokurörid, riigiprokurörid ning prokuröri abid. <ref> Prokuratuuriseadus, vastu võetud 22.04.1998, RT I 1998, 41, 625 </ref>


⚫
====== '''Süüdistatav''' ======
⚫
'''Kahtlustatav'''
⚫
Kriminaalmenetluse seaduse järgi on süüdistatav isik, kelle kohta on prokuratuur koostanud süüdistusakti või kellele on esitatud süüdistusakt kiirmenetluses. Lisaks võib see olla isik, kellega on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe.<ref>Kergandberg, E.; Sillaots, M. 2006. „Kriminaalmenetlus“. Tallinn: Juura, lk 134.</ref>
⚫
Kriminaalmenetluse seaduse paragrahv 33 lõike 1 alusel on kahtlustatav isik, kes on kinni peetud kuriteos kahtlustatavana. Selleks võib olla ka inimene, kelle kahtlustamiseks on piisav alus ja kes on allutatud menetlustoimingule.<ref>Kriminaalmenetluse seadustik, Vastu võetud 12.02.2003
RT I 2003, 27, 166 </ref> Kahtlustatavat saab kinni pidada kuni 48 tunniks ning selle kohta koostatakse ka kinnipidamisprotokoll. <ref>Kriminaalmenetluse seadustik, Vastu võetud 12.02.2003
RT I 2003, 27, 166 </ref>


⚫
====== '''Kannatanu''' ======
⚫
'''Süüdistatav'''
⚫
Füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteo või õigusvastase teoga kahju tekitatud, on kannataja. Kahju võib olla nii füüsiline, varaline või moraalne. Kriminaalmenetluses kohaldatakse kannatanule tunnistaja kohta käivaid seadusi. Kriminaalseadustiku seaduse paragrahvi 37 järgi on kannatanu ka füüsiline isik, kelle lähedane on kuriteo või süüvõimetu isiku õigusvastase teo tõttu surma saanud ja sellele isikule on surma tagajärjel kahju tekkinud.<ref name=":1" />
⚫
Kriminaalmenetluse seaduse järgi on süüdistatav isik, kelle kohta on prokuratuur koostanud süüdistusakti või kellele on esitatud süüdistusakt kiirmenetluses. Lisaks võib see olla isik, kellega on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe.<ref>E.Kergandberg; Sillaots, M, 2006 „Kriminaalmenetlus“. Juura kirjastus, Tallinn. Lk 134.</ref>

⚫
'''Kannatanu'''
⚫
Füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteo või õigusvastase teoga kahju tekitatud, on kannataja. Kahju võib olla nii füüsiline, varaline või moraalne. Kriminaalmenetluses kohaldatakse kannatanule tunnistaja kohta käivaid seadusi. Kriminaalseadustiku seaduse paragrahv 37 ütleb: "Kannatanu on füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju.“. <ref> Kriminaalmenetluse seadustik, Vastu võetud 12.02.2003
RT I 2003, 27, 166 </ref>

⚫
'''Tsiviilkostja'''
⚫
Tsiviilkostja on füüsiline või juriidiline isik, kes kannab seaduse järgi varalist vastutust kahju eest, mis on kannatanule tekitatud. Tsiviilkostja ei ole kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav. <ref> Kriminaalmenetluse seadustik, Vastu võetud 12.02.2003
RT I 2003, 27, 166 </ref>

⚫
'''Kaitsja'''
⚫
Kaitsja ei sõltu prokuratuurist ega kohtust ning on nendega võrdväärne.<ref>E.Kergandberg; Sillaots, M, 2006 „Kriminaalmenetlus“. Juura kirjastus, Tallinn. Lk 140.</ref> Eelkõige on tema tegevus nii kaitsealuse huvides kui ka avalikes huvides. Eesti kriminaalmenetluses on kaitsjaks näiteks advokaat.<ref>E.Kergandberg; Sillaots, M, 2006 „Kriminaalmenetlus“. Juura kirjastus, Tallinn. Lk 142.</ref>


⚫
====== '''Tsiviilkostja''' ======
⚫
Tsiviilkostja on füüsiline või juriidiline isik, kes kannab seaduse järgi varalist vastutust kahju selle eest, mis on kannatanule tekitatud. Tsiviilkostja ei ole kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav.<ref name=":1" />


⚫
====== '''Kaitsja''' ======
⚫
Kaitsja ei sõltu prokuratuurist ega kohtust ning on nendega võrdväärne.<ref>Kergandberg, E.; Sillaots, M. 2006. „Kriminaalmenetlus“. Tallinn: Juura, lk 140.</ref> Eelkõige on tema tegevus nii kaitsealuse huvides kui ka avalikes huvides. Eesti kriminaalmenetluses on kaitsjaks näiteks advokaat.<ref>Kergandberg, E.; Sillaots, M. 2006. „Kriminaalmenetlus“. Tallinn: Juura, lk 142.</ref>
==Kriminaalprotsessi keel==
==Kriminaalprotsessi keel==


Kriminaalprotsessi keel on eesti keel, kuid poolte kokkuleppel võib kriminaalprotsess toimuda ka muus keeles. Kui süüdistatav ei valda eesti keelt, võimaldatakse talle taotluse alusel tõlk. <ref> Kriminaalmenetluse seadustik, Vastu võetud 12.02.2003
Kriminaalprotsessi keel on eesti keel, kuid poolte kokkuleppel võib kriminaalprotsess toimuda ka muus keeles. Kui süüdistatav ei valda eesti keelt, võimaldatakse talle taotluse alusel tõlk.<ref name=":1" />
RT I 2003, 27, 166 </ref>


==Uurimistoimingud==
==Uurimistoimingud==


Uurimistoimingute liikideks kriminaalprotsessis on:
Uurimistoimingute liikideks kriminaalprotsessis on
* ülekuulamine,
* ülekuulamine,
* vastastamine,
* vastastamine,
61. rida: 46. rida:
* läbiotsimine,
* läbiotsimine,
* uurimiseksperiment.
* uurimiseksperiment.
Nende toimingute tegemisel tuleb rangelt järgida tõendite kogumise üldtingimusi, mis on välja toodud Kriminaalmenetluse seadustikus paragrahvis 64. <ref> E.Kergandberg; Sillaots, M, 2006 „Kriminaalmenetlus“. Juura kirjastus, Tallinn. Lk 260.</ref>
Nende toimingute tegemisel tuleb rangelt järgida tõendite kogumise üldtingimusi, mis on välja toodud Kriminaalmenetluse seadustikus paragrahvis 64.<ref> Kergandberg, E.; Sillaots, M. 2006. „Kriminaalmenetlus“. Tallinn: Juura, lk 260.</ref>



==Kriminaalasja lõpetamine kohtueelses menetluses==
==Kriminaalasja lõpetamine kohtueelses menetluses==


71. rida: 53. rida:
* karistuse ebaotstarbekuse korral;
* karistuse ebaotstarbekuse korral;
* menetluse lõpetamine välisriigi kodaniku poolt toimepandud kuriteos või välisriigis toimepandud kuriteos;
* menetluse lõpetamine välisriigi kodaniku poolt toimepandud kuriteos või välisriigis toimepandud kuriteos;
* kriminaalmenetluse lõpetamine seoses kahtlustatavalt või süüdistatavalt tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel saadud abiga.<ref>E.Kergandberg; Sillaots, M, 2006 „Kriminaalmenetlus“. Juura kirjastus, Tallinn. Lk 255.</ref>
* kriminaalmenetluse lõpetamine seoses kahtlustatavalt või süüdistatavalt tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel saadud abiga.<ref>Kergandberg, E.; Sillaots, M. 2006. „Kriminaalmenetlus“. Tallinn: Juura, lk 255.</ref>


==Viited==
==Viited==

Redaktsioon: 19. november 2020, kell 14:48

Kriminaalprotsess on seadusega määratud kord, mis paneb paika kohtu-, prokuratuuri- ja uurimisorganite suhted nende kodanikega, kellele laieneb nende tegevus. Lisaks tagab kriminaalprotsess kuritegusid toime pannud isikute tuvastamise ja karistamise.[1] Kriminaalprotsessi abil teostab riik võitlust kurjategijate vastu.[2]

Kriminaalprotsess ja kriminaalprotsessiõigus on omavahel tihedalt seotud ja seetõttu käsitletakse neid vahel kui samatähenduslikke, kuid tegelikult nad ei ühti.[1] Kriminaalprotsessi laiemaks eesmärgiks on kaitsta ja kindlustada selle õiguskorda, kellele kuulub riiklik võim. Kitsam eesmärk on kriminaalasja faktide tuvastamine, kuriteo tuvastamine, süüdlase leidmine ja karistamine.[3]

Menetlejad kriminaalprotsessis on kohus, prokuratuur ja uurimisasutus. Menetlusosalisteks on kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, lisaks kannatanud, tsiviilkostja ning kolmas isik. Kohtumenetluse pooled on prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja, lisaks kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik.[4] Kriminaalasju arutatakse kas üldmenetluses või lihtmenetluses ning neid saab alustada vaid uurimisasutus (nt Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei, Keskkonnainspektsioon, Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla) või prokuratuur.[5]

Kriminaalprotsessis osalevad pooled

Kriminaalprotsessi asju arutatakse prokuröri süüdistuse alusel ning selles osalevad subjektid on:

  • prokurör,
  • süüdistatav või kahtlustatav,
  • süüdistatava kaitsja,
  • kannatanu,
  • tsiviilkostja,
  • kolmas isik.[5]
Prokurör

Prokuratuur juhib ka kohtueelset menetlust ning tagab selle seaduslikkuse ning tulemuslikkuse. Kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 30 lõike 2 kohaselt, peab prokurör teostama volitusi, alludes ainult seadusele.[6] Riigiprokuratuuri prokurörideks on riigi peaprokurör, juhtivad ringkonnaprokurörid, riigiprokurörid ning prokuröri abid.[7]

Kahtlustatav

Kriminaalmenetluse seaduse paragrahv 33 lõike 1 alusel on kahtlustatav isik, kes on kinni peetud kuriteos kahtlustatavana. Selleks võib olla ka inimene, kelle kahtlustamiseks on piisav alus ja kes on allutatud menetlustoimingule. Kahtlustatavat saab kinni pidada kuni 48 tundi ning selle kohta koostatakse ka kinnipidamisprotokoll.[4]

Süüdistatav

Kriminaalmenetluse seaduse järgi on süüdistatav isik, kelle kohta on prokuratuur koostanud süüdistusakti või kellele on esitatud süüdistusakt kiirmenetluses. Lisaks võib see olla isik, kellega on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe.[8]

Kannatanu

Füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteo või õigusvastase teoga kahju tekitatud, on kannataja. Kahju võib olla nii füüsiline, varaline või moraalne. Kriminaalmenetluses kohaldatakse kannatanule tunnistaja kohta käivaid seadusi. Kriminaalseadustiku seaduse paragrahvi 37 järgi on kannatanu ka füüsiline isik, kelle lähedane on kuriteo või süüvõimetu isiku õigusvastase teo tõttu surma saanud ja sellele isikule on surma tagajärjel kahju tekkinud.[4]

Tsiviilkostja

Tsiviilkostja on füüsiline või juriidiline isik, kes kannab seaduse järgi varalist vastutust kahju selle eest, mis on kannatanule tekitatud. Tsiviilkostja ei ole kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav.[4]

Kaitsja

Kaitsja ei sõltu prokuratuurist ega kohtust ning on nendega võrdväärne.[9] Eelkõige on tema tegevus nii kaitsealuse huvides kui ka avalikes huvides. Eesti kriminaalmenetluses on kaitsjaks näiteks advokaat.[10]

Kriminaalprotsessi keel

Kriminaalprotsessi keel on eesti keel, kuid poolte kokkuleppel võib kriminaalprotsess toimuda ka muus keeles. Kui süüdistatav ei valda eesti keelt, võimaldatakse talle taotluse alusel tõlk.[4]

Uurimistoimingud

Uurimistoimingute liikideks kriminaalprotsessis on

  • ülekuulamine,
  • vastastamine,
  • ütluste seostamine olustikuga,
  • äratundmiseks esitamine,
  • vaatlus,
  • läbiotsimine,
  • uurimiseksperiment.

Nende toimingute tegemisel tuleb rangelt järgida tõendite kogumise üldtingimusi, mis on välja toodud Kriminaalmenetluse seadustikus paragrahvis 64.[11]

Kriminaalasja lõpetamine kohtueelses menetluses

Kriminaalmenetluse lõpetamiseks kohtueelses menetluses on mitmeid võimalusi:

  • avaliku menetlushuvi puudumise tõttu;
  • karistuse ebaotstarbekuse korral;
  • menetluse lõpetamine välisriigi kodaniku poolt toimepandud kuriteos või välisriigis toimepandud kuriteos;
  • kriminaalmenetluse lõpetamine seoses kahtlustatavalt või süüdistatavalt tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel saadud abiga.[12]

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 Strogovitš, M. S. 1946. „Kriminaalprotsess“. Tartu: Teaduslik Kirjandus, lk 6.
  2. ↑ Strogovitš, M. S. 1946. „Kriminaalprotsess“. Tartu: Teaduslik Kirjandus, lk 11.
  3. ↑ Strogovitš, M. S. 1946. „Kriminaalprotsess“. Tartu: Teaduslik Kirjandus, lk 7.
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Kriminaalmenetluse seadustik, vastu võetud 12.02.2003. RT I 2003, 27, 166.
  5. ↑ 5,0 5,1 kohus.ee. Kriminaalasjad. Kasutatud 19.11.2020.
  6. ↑ Kergandberg, E.; Sillaots, M. 2006. „Kriminaalmenetlus“. Tallinn: Juura, lk 124.
  7. ↑ Prokuratuuriseadus, vastu võetud 22.04.1998. RT I 1998, 41, 625.
  8. ↑ Kergandberg, E.; Sillaots, M. 2006. „Kriminaalmenetlus“. Tallinn: Juura, lk 134.
  9. ↑ Kergandberg, E.; Sillaots, M. 2006. „Kriminaalmenetlus“. Tallinn: Juura, lk 140.
  10. ↑ Kergandberg, E.; Sillaots, M. 2006. „Kriminaalmenetlus“. Tallinn: Juura, lk 142.
  11. ↑ Kergandberg, E.; Sillaots, M. 2006. „Kriminaalmenetlus“. Tallinn: Juura, lk 260.
  12. ↑ Kergandberg, E.; Sillaots, M. 2006. „Kriminaalmenetlus“. Tallinn: Juura, lk 255.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kriminaalprotsess&oldid=5756195"