Quentin Skinner: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vaher (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Vaher (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:


Skinner tegeleb peamiselt varauusaegsete poliitikafilosoofide teoste ja seisukohtade mõtestamisega. Teda loetakse üheks tänapäevase [[ideedeajalugu|ideedeajaloo]] alusepanijaks.
Skinner tegeleb peamiselt varauusaegsete poliitikafilosoofide teoste ja seisukohtade mõtestamisega. Teda loetakse üheks tänapäevase [[ideedeajalugu|ideedeajaloo]] alusepanijaks.

Teoses “Tähendus ja mõistmine ideedeajaloos” (1969) kritiseeris arusaama, et tekstide tõlgendamisel tuleb lähtuda ainult tekstidest ning tekstivälise konteksti mitte arvestamist. Ideeajaloogs pole möödunud aegade filosoofide ja kirjanike “üldkehtivaid mõtteid” ning “ajatut tarkust”. Poliitilise filosoofia ajaloo tekstide  mõistmiseks ei piisa nende tähendusest arusaamisest: nagu üksiklausetel on ka terviktekstidel pragmaatiline mõõde, mis väljendub nendega sooritatavates tegudes. Filosoofia ajaloo suurteoste mõistmiseks on vaja välja uurida, milline oli ühe või teise teose kirjutamise kontekst: millist laadi sõnavara oli tollal käibel, millist laadi küsimustega tegeleti, millist laadi väidetega oldi harjutud jms.


== Teosed ==
== Teosed ==


* Tähendus ja mõistmine ideedeajaloos, 1969
* Tähendus ja mõistmine ideedeajaloos, 1969
* Uusaegse poliitilise mõtte alused, ee 2020
* Uusaegse poliitilise mõtte alused, 1978, ee 2020


==Tunnustused==
==Tunnustused==

Redaktsioon: 11. juuni 2020, kell 16:12

Quentin Robert Duthie Skinner (sündinud 26. novembril 1940) on inglise ajaloolane ja filosoof. Ta oli pikka aega Cambridge'i ülikooli uusaja ajaloo professor, nüüd on seotud Londoni Ülikooliga (Queen Mary, University of London).

Skinner tegeleb peamiselt varauusaegsete poliitikafilosoofide teoste ja seisukohtade mõtestamisega. Teda loetakse üheks tänapäevase ideedeajaloo alusepanijaks.

Teoses “Tähendus ja mõistmine ideedeajaloos” (1969) kritiseeris arusaama, et tekstide tõlgendamisel tuleb lähtuda ainult tekstidest ning tekstivälise konteksti mitte arvestamist. Ideeajaloogs pole möödunud aegade filosoofide ja kirjanike “üldkehtivaid mõtteid” ning “ajatut tarkust”. Poliitilise filosoofia ajaloo tekstide  mõistmiseks ei piisa nende tähendusest arusaamisest: nagu üksiklausetel on ka terviktekstidel pragmaatiline mõõde, mis väljendub nendega sooritatavates tegudes. Filosoofia ajaloo suurteoste mõistmiseks on vaja välja uurida, milline oli ühe või teise teose kirjutamise kontekst: millist laadi sõnavara oli tollal käibel, millist laadi küsimustega tegeleti, millist laadi väidetega oldi harjutud jms.

Teosed

  • Tähendus ja mõistmine ideedeajaloos, 1969
  • Uusaegse poliitilise mõtte alused, 1978, ee 2020

Tunnustused

Välislink