Elektripaigaldis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 25. aprill 2020, kell 23:15

Elektripaigaldis on talitluslik kogum mitut liiki elektriseadmetest ja muudest asjakohastest seadistest, mis on statsionaarselt paigaldatud ning mõeldud alaliseks kasutamiseks eelnevalt kindlaks määratud asukohas.^[1]

Elektripaigaldisi liigitatakse funktsionaalselt

Tugevvoolupaigaldised ja
Nõrkvoolupaigaldised

Tugevvoolupaigaldis on elektriseadmete süsteemne kogum, mille peamine funktsioon on elektrienergia, lihtsustatult voolu üle kandmine elektritoitepunktist või - allikalt (elektri)tarbijatele. Tugevvoolupaigaldise kaudu võib toimuda ka süsteemi juhtimine, info edastamine (internet läbi elektrijuhistiku jms.) kuid info edastamine, vajadusel konverteerimine on reeglina tugevvoolupaigaldise lisa-, mitte põhifunktsioon.

Tugevvoolupaigaldist, selle osi võib funktsionaalselt jaotada liigitada veel jõu(elektri)paigaldiseks, valgustuspaigaldiseks, (elektri)küttepaigaldiseks jne.

Jõupaigaldise põhiülesandeks on elektrienergia ( voolu, võimsuse) ülekandmine tarbijateni ( elektripaigaldise ühendusklemmideni, pistikupesadeni jne.)

Valgustuspaigaldise sisse arvatakse lisaks elektrienergia ülekandmise seadmetele ka valgustid ja nende lülituseks-kommuteerimiseks ja juhtimiseks vajalikud seadmed. Valgustuspaigaldise ülesanne on valguse tootmine ja rajatise valgustamine.

Kütte-jahutuspaigaldise hulka arvatakse lisaks elektrienergia ülekandmise seadmetele ka elektrikütteseadmete ja nende lülituseks ja juhtimiseks vajalikud seadmed. Küttepaigaldise ülesanne on ettemääratud kohas alal etteantud keskkonna temperatuuri hoidmine või selle etteantud piirides hoidmise tagamine. Küttepaigaldise alla võib arvata ka teiste energiakandjatega küttelahenduste juhtimine (termostaadid) ning ka kütmiseks vajaliku energia tootmise, ülekandmise, -konverteerimise seadmed (nt. soojuspump).

Elektripaigaldiste pingesüsteemide jaotus

madalpingesüsteem
1. vahelduvvoolul alates 50V kuni 1000V(1kV)
2. alalisvoolul alates 125V kuni 1500V (1,5kV)
keskpingesüsteem alates 1,5kV kuni 35kV
kõrgepingesüsteem alates 100kV piiranguta

2. Nõrkvoolupaigaldis on seadmete süsteemne kogum, mille peamine funktsioon on anduritelt, süsteemist, selle seadmetelt pingesignaalidest koosneva indformatsiooni saamine, selle edastamine ja info korraldamine süsteemi väljunditesse. Nõrkvoolusüsteemi kaudu selle seadmetele alla 50V pingega elektritoite üle kandmine(nt. PoE seadmed LAN võrgus) on nõrkvoolupaigaldise lisa-, mitte põhifunktsioon. nõrkvoolupaigaldisteks peetakse arvutivõrke, nii fiiberoptikaga kui vaskjuhtidega kaabeldustega, tulekahjusignalisatsioon ATS, valvesignalisatsioon, audio- ja videosüsteemid ja paljud muud erinevad kontrolli- ja side süsteemid milledes seadmetevaheline tööpinge alla 50V ei kvalifitseeru madalpingeelektripaigaldiseks. Igal reeglil on erandeid, üheks näiteks- tulekahju- ja valvesignalisatsiooni sisse arvatakse ka häireväljundid- sireenid, vilkurid, millede tööpinge on 230V. Mitmetes nõrkvoolusüsteemides on kasutusel alalispinged ja akudega varutoitelahendused.

Automaatikasüsteem võib vastavalt süsteemi osade vahel kasutatavale tööpingele kuuluda tugev- või nõrkvoolu alla, funktsionaalsuselt on automaatika nii tugev- kui nõrkvoolusüsteeemi tunnustega, info kogumise, käitlemise-korraldamise ja edastamise osas nagu nõrkvoolusüsteemina, üle 50V pingega täiturite ajamite töö tagamisena nagu tugevvoolupaigaldisena, mistõttu liigitatakse automaatikasüsteemi pingest sõltumatuna eraldi automaatikapaigaldisena.

Elektripaigaldisi liigitatakse ka neid ümbritsevate keskkondade järgi.

Sisepaigaldised
Välispaigaldised

Sisepaigaldised on reeglina hoones, kaitstud ilmastiku muutuvate mõjutuste eest, kuid eranditena vastavalt hoones ruumide kasutustele võib selles tekkida (EX1) või püsivalt olla või tõenäoliselt tekkida plahvatusohtlik keskkond (EX tsoon), näiteks sädelahenduse või detonatsiooni tekkimist välistavatest komponentidest koosnevat elektripaigaldist eeldav või keemiliselt agressiivne keskkond, mis kahjustab tavalises- olmekeskkonnas kasutamiseks koostatud elektriseadmeid.

Elektriseadmete ja -materjalide keskkonda sobivuse valiku hõlbustamiseks on koostatud liigitus IP- astmeteks- koodideks (IP- lühend International Protection). Mõned tootjad lisavad kolmandaks parameetriks veel elektriseadme füüsilise tugevuse, vastupidavuse, vandaalikindluse. Suurem IP tähistuse number viitab seadme paremale kaitsusele välismõjude eest, samas viitab hooldustegevuse vajalikkusele.

On veel elektripaigaldise muid liigitusvõimalusi, nt. paigaldise otstarbe või kuuluvuse järgi.

Vaata ka

Ehitise elektripaigaldis

Viited

↑ Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilisele ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise kord

Välislingid

[1] Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilisele ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise kord

[1]

@@ 6. rida: / 6. rida: @@
 # Nõrkvoolupaigaldised
-# Tugevvoolupaigaldis on elektriseadmete süsteemne kogum, mille peamine funktsioon on elektrienergia, lihtsustatult voolu üle kandmine elektritoitepunktist või - allikalt (elektri)tarbijatele. Tugevvoolupaigaldise kaudu võib toimuda ka süsteemi juhtimine, info edastamine (internet läbi elektrijuhistiku jms.) kuid info edastamine, vajadusel konverteerimine on reeglina tugevvoolupaigaldise lisa-, mitte põhifunktsioon.  Tugevvoolupaigaldist, selle osi võib funktsionaalselt jaotada liigitada veel jõu(elektri)paigaldiseks, valgustuspaigaldiseks, (elektri)küttepaigaldiseks jne.
+# Tugevvoolupaigaldis on [[Elektriseadmestik|elektriseadmete]] süsteemne kogum, mille peamine funktsioon on elektrienergia, lihtsustatult [[Elektrivool|vool]]<nowiki/>u üle kandmine elektritoitepunktist või - allikalt (elektri)tarbijatele. Tugevvoolupaigaldise kaudu võib toimuda ka süsteemi juhtimine, info edastamine (internet läbi elektrijuhistiku jms.) kuid info edastamine, vajadusel konverteerimine on reeglina tugevvoolupaigaldise lisa-, mitte põhifunktsioon.
+Tugevvoolupaigaldist, selle osi võib funktsionaalselt jaotada liigitada veel jõu(elektri)paigaldiseks, valgustuspaigaldiseks, (elektri)küttepaigaldiseks jne.
-Jõupaigaldise  põhiülesandeks on elektrienergia ( voolu, võimsuse) ülekandmine tarbijateni (ühendusklemmideni, pistikupesadeni jne.)
+Jõupaigaldise  põhiülesandeks on elektrienergia ( voolu, [[võimsus]]<nowiki/>e) ülekandmine tarbijateni ( elektripaigaldise ühendusklemmideni, pistikupesadeni jne.)
-Valgustuspaigaldise sisse arvatakse lisaks elektrienergia ülekandmise seadmetele ka valgustid ja nende lülituseks  ja juhtimiseks vajalikud  seadmed. Valgustuspaigaldise ülesanne on valguse tootmine ja rajatise valgustamine.
+Valgustuspaigaldise sisse arvatakse lisaks elektrienergia ülekandmise seadmetele ka valgustid ja nende lülituseks-kommuteerimiseks  ja juhtimiseks vajalikud  seadmed. Valgustuspaigaldise ülesanne on valguse tootmine ja rajatise valgustamine.
 Kütte-jahutuspaigaldise  hulka arvatakse lisaks elektrienergia ülekandmise seadmetele ka elektrikütteseadmete ja nende lülituseks  ja juhtimiseks vajalikud  seadmed. Küttepaigaldise ülesanne on ettemääratud kohas alal etteantud keskkonna temperatuuri hoidmine või selle etteantud piirides hoidmise tagamine. Küttepaigaldise alla võib arvata ka teiste energiakandjatega küttelahenduste juhtimine (termostaadid)  ning ka kütmiseks vajaliku energia tootmise, ülekandmise, -konverteerimise seadmed (nt. soojuspump).
@@ 16. rida: / 18. rida: @@
 Elektripaigaldiste pingesüsteemide jaotus
+#[[madalpinge]]<nowiki/>süsteem
-# madalpingesüsteem
-## vahelduvoolul  alates 50V kuni 1000V(1kV)
+##[[vahelduvvool]]<nowiki/>ul  alates 50V kuni 1000V(1kV)
-## alalisvoolul alates 125V kuni 1500V (1,5kV)
+##[[alalisvool]]<nowiki/>ul alates 125V kuni 1500V (1,5kV)
 # keskpingesüsteem alates 1,5kV kuni 35kV
 # kõrgepingesüsteem alates 100kV piiranguta
-. Nõrkvoolupaigaldis on seadmete süsteemne kogum, mille peamine funktsioon on anduritelt, süsteemist, selle seadmetelt signaalide indformatsiooni saamine, selle edastamine ja info korraldamine süsteemi väljunditesse. Nõrkvoolusüsteemi kaudu selle seadmetele alla 50V pingega elektritoite üle kandmine(nt. PoE seadmed LAN võrgus) on nõrkvoolupaigaldise lisa-, mitte põhifunktsioon.  nõrkvoolupaigaldisteks peetakse arvutivõrke, nii fiiberoptikaga kui vaskjuhtidega kaabeldustega, tulekahjusignalisatsioon ATS, valvesignalisatsioon, audio- ja video süsteemid ja paljud muud erinevad kontrolli- ja side süsteemid milledes seadmetevaheline tööpinge ei kvalifitseeru madalpingepaigaldiseks. Igal reeglil on erandeid, üheks näiteks-  tulekahju- ja valvesignalisatsiooni sisse arvatakse ka sireenid, vilkurid, millede tööpinge on 230V. Mitmetes nõrkvoolusüsteemides on kasutusel alalispinged ja akudega varutoitelahendused.
+. Nõrkvoolupaigaldis on seadmete süsteemne kogum, mille peamine funktsioon on anduritelt, süsteemist, selle seadmetelt pingesignaalidest koosneva indformatsiooni saamine, selle edastamine ja info korraldamine süsteemi väljunditesse. Nõrkvoolusüsteemi kaudu selle seadmetele alla 50V pingega elektritoite üle kandmine(nt. [[:en:Power_over_Ethernet|PoE]] seadmed [[LAN]] võrgus) on nõrkvoolupaigaldise lisa-, mitte põhifunktsioon.  nõrkvoolupaigaldisteks peetakse [[arvutivõrk]]<nowiki/>e, nii [[fiiberoptika]]<nowiki/>ga kui vaskjuhtidega kaabeldustega, [[tulekahjusignalisatsioon]] ATS, [[valvesignalisatsioon]], audio- ja videosüsteemid ja paljud muud erinevad kontrolli- ja side süsteemid milledes seadmetevaheline tööpinge alla 50V ei kvalifitseeru [[Madalpinge|madalpingeelektri]]<nowiki/>paigaldiseks. Igal reeglil on erandeid, üheks näiteks-  tulekahju- ja valvesignalisatsiooni sisse arvatakse ka häireväljundid- sireenid, vilkurid, millede tööpinge on 230V. Mitmetes nõrkvoolusüsteemides on kasutusel [[alalispinge]]<nowiki/>d ja [[Elektriakumulaator|aku]]<nowiki/>dega varutoitelahendused.
-Automaatikasüsteem võib vastavalt süsteemi osade vahel kasutatavale tööpingele kuuluda tugev- või nõrkvoolu alla, funktsionaalsuselt on automaatika nii tugev- kui nõrkvoolusüsteeemi tunnustega, info kogumise, käitlemise-korraldamise ja edastamise osas nagu nõrkvoolusüsteemina, õle 50V pingega täiturite ajamite töö tagamisena nagu tugevvoolupaigaldisena, mistõttu liigitatakse automaatikasüsteemi pingest sõltumatuna eraldi automaatikapaigaldisena.
+Automaatikasüsteem võib vastavalt süsteemi osade vahel kasutatavale tööpingele kuuluda tugev- või nõrkvoolu alla, funktsionaalsuselt on automaatika nii tugev- kui nõrkvoolusüsteeemi tunnustega, info kogumise, käitlemise-korraldamise ja edastamise osas nagu nõrkvoolusüsteemina, üle 50V pingega täiturite [[Elektriajam|ajam]]<nowiki/>ite töö tagamisena nagu tugevvoolupaigaldisena, mistõttu liigitatakse automaatikasüsteemi pingest sõltumatuna eraldi automaatikapaigaldisena.
 Elektripaigaldisi liigitatakse ka neid ümbritsevate keskkondade järgi.
 # Sisepaigaldised
+# Välispaigaldised
-# Välispaigaldised   Sisepaigaldised on reeglina hoones, kaitstud ilmastiku muutuvate mõjutuste eest, kuid eranditena vastavalt hoones ruumide kasutustele võib selles suure tõenäolisusega tekkivate rikete korral tekkida (EX1) või püsivalt olla (EX2) plahvatusohtlik keskkond, näiteks sädelahenduse või detonatsiooni tekkimist välistavatest komponentidest koosnevat elektripaigaldist eeldav või keemiliselt agressiivne keskkond, mis kahjustab tavalises- olmekeskkonnas kasutamiseks koostatud elektriseadmeid.
+Sisepaigaldised on reeglina hoones, kaitstud ilmastiku muutuvate mõjutuste eest, kuid eranditena vastavalt hoones ruumide kasutustele võib selles  tekkida (EX1) või püsivalt olla või tõenäoliselt tekkida plahvatusohtlik keskkond (EX tsoon), näiteks sädelahenduse või detonatsiooni tekkimist välistavatest komponentidest koosnevat elektripaigaldist eeldav või keemiliselt agressiivne keskkond, mis kahjustab tavalises- olmekeskkonnas kasutamiseks koostatud elektriseadmeid.
-Elektriseadmete ja -materjalide keskkonda sobivuse valiku hõlbustamiseks on koostatud liigitus IP- astmeteks (IP- lühend International Protection). IP-_ _ tähistuses on 1) esimene number pingealustele osadele juurdepääsetavus. Alates 0-st - kaitseta kuni 6 -tolmukindel, 2) teine number -vee eest kaitseta kuni 8 - vee all tõõtav. Mõned tootjad lisavad veel elektriseadme füüsilise tugevuse,  vastupidavuse, vandaalikindluse. Suurem IP tähistuse number viitab seadme paremale kaitsusele välismõjude eest, samas viitab hooldustegevuse vajalikkusele.
+Elektriseadmete ja -materjalide keskkonda sobivuse valiku hõlbustamiseks on koostatud liigitus IP- astmeteks- koodideks (IP- lühend [[IP-kood|International Protection]]). Mõned tootjad lisavad kolmandaks parameetriks veel elektriseadme füüsilise tugevuse,  vastupidavuse, vandaalikindluse. Suurem IP tähistuse number viitab seadme paremale kaitsusele välismõjude eest, samas viitab hooldustegevuse vajalikkusele.
 On veel elektripaigaldise muid liigitusvõimalusi, nt. paigaldise otstarbe või kuuluvuse järgi.