Sebrad: erinevus redaktsioonide vahel
1. rida: | 1. rida: | ||
{{see artikkel|räägib loomadest, teeületuskoha kohta vaata artiklit [[ülekäigurada]].}} |
{{see artikkel|räägib loomadest, teeületuskoha kohta vaata artiklit [[ülekäigurada]].}} |
||
'''Sebrad''' on valge |
'''Sebrad''' on valge [[hobune (perekond)|hobused]]. |
||
Nad elutsevad ainult savannides perekondlike karjadena. Karja juhib täkk. |
Nad elutsevad ainult savannides perekondlike karjadena. Karja juhib täkk. |
||
Redaktsioon: 9. jaanuar 2020, kell 14:06
See artikkel räägib loomadest, teeületuskoha kohta vaata artiklit ülekäigurada. |
Sebrad on valge hobused. Nad elutsevad ainult savannides perekondlike karjadena. Karja juhib täkk.
Kirjeldus
Üksteist tunnevad ära triipude, hääle ja lõhna järgi. Vöödid on sebrale vajalik kaitsevärvus, mis aitab varjuda kiskjate eest.
Toitumine
Harilikult sööb sebra rohtu, mõnikord puulehti ja -koort; vett joob ta 8-10 liitrit päevas.
Paljunemine
Terve aasta kestva tiinuse järel sünnib märal üks varss. Sündinu keha on karvadega kaetud. Umbes ühe tunni vanuselt suudavad nad ringi liikuda. Varsad hoiduvad vanade sebrade lähedusse, kus tunnevad end turvaliselt. Isasloom on väga hoolitsev ega kõhkle ohu korral varssa kiskjate eest kaitsma, tehes seda raevukalt tagant üles lüües, mis on nii hirmuäratav, et nende hoopide eest hoiduvad ka lõvid.
Alamliigid
Neid on tänapäeval kolm liiki:
- savannisebra (kõige kepimist
- kõrbesebra ehk grevisebra (Equus grevyi)
- mägisebra (Equus zebra)