Londoni suur tulekahju: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
 
4. rida: 4. rida:
Pagaritöökojast alguse saanud tulekahju hävitas suure osa linnast, sealhulgas [[Saint Pauli katedraal]]i, umbes 13 200 maja ja 87 [[Kirik (pühakoda)|kirik]]ut.
Pagaritöökojast alguse saanud tulekahju hävitas suure osa linnast, sealhulgas [[Saint Pauli katedraal]]i, umbes 13 200 maja ja 87 [[Kirik (pühakoda)|kirik]]ut.


Tulekahju hävitas [[Londoni City]] keskaegsed osad Rooma müüride sees, kuid ei ulatunud [[Westminster]]i aristokraatlikku ossa (tänapäeval West End) ega äärelinna aguliteni. Tuli hävitas 13 200 maja. Hinnanguliselt kaotas tulekahju tõttu oma kodu 70 000 elanikku linna 80 000 elanikust. Hukkunute arv pole teada, kuid hinnanguliselt on see üsna väike. Põleng sai alguse Thomas Farrineri pagaritöökojas Pudding Lane'is pärast pühapäeva, 2. septembri südaööd ja levis kiiresti.
Tulekahju hävitas [[City of London]]i keskaegsed osad Rooma müüride sees, kuid ei ulatunud [[Westminster]]i aristokraatlikku ossa (tänapäeval [[West End]]) ega äärelinna aguliteni. Tuli hävitas 13 200 maja. Hinnanguliselt kaotas tulekahju tõttu oma kodu 70 000 elanikku linna 80 000 elanikust. Hukkunute arv pole teada, kuid hinnanguliselt on see üsna väike. Põleng sai alguse Thomas Farrineri pagaritöökojas Pudding Lane'is pärast pühapäeva, 2. septembri südaööd ja levis kiiresti.


Algul tundus tulekahju piirduvat mõne lähedal asuva majaga. Kuid inimestele sai selgeks, et tuul surub tule lähedal asuvatesse hoonetesse, siis pidid nad äratama toonase linnapea Thomas Bloodworth, kellelt vajati hoonete lammutamiseks luba. Bloodworth ei soovinud hooneid lammutada ilma omanike nõusolekuta, kinnitades, et need on tulekahju eest ohutud.
Algul tundus tulekahju piirduvat mõne lähedal asuva majaga. Kuid inimestele sai selgeks, et tuul surub tule lähedal asuvatesse hoonetesse, siis pidid nad äratama toonase linnapea Thomas Bloodworth, kellelt vajati hoonete lammutamiseks luba. Bloodworth ei soovinud hooneid lammutada ilma omanike nõusolekuta, kinnitades, et need on tulekahju eest ohutud.

Viimane redaktsioon: 20. detsember 2019, kell 09:45

Londoni tulekahju teadmata autori maalil (1666)

Londoni suur tulekahju oli tulekahju Londoni kesklinnas 2. kuni 5. septembrini 1666.

Pagaritöökojast alguse saanud tulekahju hävitas suure osa linnast, sealhulgas Saint Pauli katedraali, umbes 13 200 maja ja 87 kirikut.

Tulekahju hävitas City of Londoni keskaegsed osad Rooma müüride sees, kuid ei ulatunud Westminsteri aristokraatlikku ossa (tänapäeval West End) ega äärelinna aguliteni. Tuli hävitas 13 200 maja. Hinnanguliselt kaotas tulekahju tõttu oma kodu 70 000 elanikku linna 80 000 elanikust. Hukkunute arv pole teada, kuid hinnanguliselt on see üsna väike. Põleng sai alguse Thomas Farrineri pagaritöökojas Pudding Lane'is pärast pühapäeva, 2. septembri südaööd ja levis kiiresti.

Algul tundus tulekahju piirduvat mõne lähedal asuva majaga. Kuid inimestele sai selgeks, et tuul surub tule lähedal asuvatesse hoonetesse, siis pidid nad äratama toonase linnapea Thomas Bloodworth, kellelt vajati hoonete lammutamiseks luba. Bloodworth ei soovinud hooneid lammutada ilma omanike nõusolekuta, kinnitades, et need on tulekahju eest ohutud.

Tulekahju põhjustas tõsiseid sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme. Seejärel tehti radikaalseid plaane kogu linna ümberpaigutamiseks, kuid lõpuks ehitati London ümber täpselt tulekahju-eelsesse plaani.