Kohtusüsteem Mandri-Euroopalikus õigussüsteemis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 12. november 2019, kell 22:36

Mandri-Euroopa õigussüsteem (ingl Continental European legal culture) on õigussüsteem (seadusõigus), mille kesksel kohal on seadused ja õigusaktid ning õigus on riigi loodud.^[1]

Maailmas on kasutusel viis õigussüsteemi: Mandri-Euroopa õigussüsteem (tsiviilõiguse süsteem), üldine õigus, usuõigus, tavaõigus ja pluralism. Iga riik on süsteemi endale vajalikult mugandanud ja välja töötanud erisuse.^[2]

Mandri-Euroopa õigussüsteem

Hoolimata erinevustest Lääne- ja Ida-Euroopa riikide õigussüsteemides ühendab neid palju sarnaseid jooni. Need võimaldavad kuuluda ühte Euroopa mandriosa õigusperekonda, mis jaguneb neljaks peamiseks õigusrühmaks; saksa, rooma, slaavi ja põhjamaade õiguseks.^[3]

Saksa õigust kasutavad näiteks Saksamaa, Austria, Horvaatia, Šveits, Kreeka, Portugal, Türgi, Jaapan, Lõuna-Korea ja Hiina Rahvavabariik. Põhjamaade õigust kasutavad Taani, Norra, Rootsi, Soome ja Island.^[2]

Mandrieuroopalik õigussüsteem tugineb pikale kohtueelsele uurimisele, mille käigus kogutakse suurem osa tõenditest. Kohtunik kaasatakse otseselt juhtumi materjalide uurimisse. Sellist tava iseloomustavad karmid ennetusmeetmed, st kahtlustatavad peetakse kohtueelselt kinni või vahistatakse. Tihtipeale võivad kahtlusalused pikalt viibida eeluurimisvanglates, seega on kohtueelne uurimine pikk protsess.^[2] Mandrieuroopaliku õigussüsteemi korral on kohtuotsuseid õigem nimetada väärtusotsusteks, mitte pretsedentideks. Mida kõrgemas kohtus on otsus tehtud, seda väärtuslikum see on.^[1]

Üldine kohtusüsteem Euroopa Liidus

Euroopa Liidu liikmesriikide kohtusüsteemid on mitmekesised ja kajastavad erinevusi riikide kohtumõistmistavas. Euroopa Õiguskohus kasutab tsiviilõigust, mis põhineb lepingutel, millele lisatakse kohtupraktika tähtsus.^[2]^[4]

Enamikus liikmesriikides on eri kohtuharud, kuid üldiselt esineb kolme liiki kohtuid: üldkohtud, eri- ja/või põhiseaduskohtud. Üldkohtud arutavad enamjaolt tsiviilasju ehk kodanike ja/või ettevõtete vahelisi vaidlusi ja/või kriminaalasju. Seejuures on paljud liikmesriigid loonud kohtud eri küsimuste jaoks, näiteks haldusasjade arutamiseks.^[4]

Paljudel liikmesriikidel on kohtud, mis tagavad põhiseaduse järgimise. Põhiseadusliku kohtu peamine ülesanne on jälgida, kas kasutatav õigusakt on kooskõlas põhiseadusega. Peale kohtute hõlmab paljude ELi liikmesriikide kohtusüsteem ka muid kohtuasutusi ja institutsioone, kes on avaliku võimu kandjad – prokurörid, riiklikud kaitsjad, notarid ja kohtutäiturid.^[4]

Kohtusse pöördumine Euroopa Liidu liikmesriigis

Esialgu on mõistlik selgeks teha, milline kohus on pädev isiku probleemi arutama. Kui pöörduda valesse kohtusse, võib kohtuasi pikaks venida. Võib ka juhtuda, et seda ei võeta isegi menetlusse, sest kohtualluvus pole õige. Euroopa Liidu liikmesriikides on väga erinevad kohtualluvuseeskirjad, mille alusel tehakse kindlaks pädevuse jagunemine riigis asuvate kohtute vahel.^[5]

Rahvusvahelise või piiriülese kohtuasja puhul peab kindlaks tegema pädeva liikmesriigi ja kohtu. Asja menetlemine teises riigis on keeruline ja vajab lisakulutusi. Lisakulutusteks asja menetlevas riigis on näiteks dokumentide tõlkimine, menetlevasse riiki reisimine ja seal advokaadi palkamine.^[5]

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Pettai, Kaire. "Seaduse ja kohtulahendi roll õiguse allikatena tänases Eestis" (PDF).
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 "Legal Systems of the World" (PDF).
↑ "The Continental and Common Law judicial systems".
↑ ^4,0 ^4,1 ^4,2 "Kohtukorraldus liikmesriikides".
↑ ^5,0 ^5,1 "Millises liikmesriigis?".

[:0-1] 1,0 ^1,1 Pettai, Kaire. "Seaduse ja kohtulahendi roll õiguse allikatena tänases Eestis" (PDF).

[:02-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 "Legal Systems of the World" (PDF).

[3] "The Continental and Common Law judicial systems".

[:1-4] 4,0 ^4,1 ^4,2 "Kohtukorraldus liikmesriikides".

[:2-5] 5,0 ^5,1 "Millises liikmesriigis?".

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Mandri-Euroopa õigussüsteemi''' nimetatakse seadusõiguseks – kesksel kohal on seadused ja õigusaktid ning õigus on riigi poolt loodud.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Pettai, Kaire|url=http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/42608/pettai_katri.pdf|pealkiri=Seaduse ja kohtulahendi roll õiguse allikatena tänases Eestis|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Maailmas on kasutusel viis õigussüsteemi – '''[[Mandri-Euroopa õigussüsteem]]''' (ingl ''Continental European legal culture)'' (tsiviilõiguse süsteem), [[üldine õigus]], [[usuõigus]], [[tavaõigus]] ja [[pluralism]]. Süsteeme on üldiselt viis, kuid iga riik on süsteemi endale vajalikult mugandanud ja välja töötanud mingisuguse erisuse.<ref name=":02">{{Netiviide|autor=|url=http://saint-claire.org/wp-content/uploads/2016/01/Legal-Systems-of-the-World.pdf|pealkiri=Legal Systems of the World|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>
+'''Mandri-Euroopa õigussüsteem''' (ingl ''Continental European legal culture'') on õigussüsteem (seadusõigus), mille kesksel kohal on seadused ja õigusaktid ning õigus on riigi loodud.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Pettai, Kaire|url=http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/42608/pettai_katri.pdf|pealkiri=Seaduse ja kohtulahendi roll õiguse allikatena tänases Eestis|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>
+Maailmas on kasutusel viis õigussüsteemi: Mandri-Euroopa õigussüsteem (tsiviilõiguse süsteem), [[üldine õigus]], [[usuõigus]], [[tavaõigus]] ja [[pluralism]]. Iga riik on süsteemi endale vajalikult mugandanud ja välja töötanud erisuse.<ref name=":02">{{Netiviide|autor=|url=http://saint-claire.org/wp-content/uploads/2016/01/Legal-Systems-of-the-World.pdf|pealkiri=Legal Systems of the World|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>
-=== '''Mandri-Euroopa õigussüsteem''' ===
-Vaatamata erinevustele Lääne-Euroopa ja Ida-Euroopa riikide õigussüsteemides, ühendab neid palju sarnaseid jooni. Need võimaldavad kuuluda ühte Euroopa mandriosa õigusperekonda, mis jaguneb neljaks peamiseks õigusrühmaks – saksa, rooma, slaavi ja põhjamaade õiguseks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://iqdecision.com/en/the-continental-and-common-law-judicial-systems/|pealkiri=The Continental and Common Law judicial systems|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>
+=== Mandri-Euroopa õigussüsteem ===
+Hoolimata erinevustest Lääne- ja Ida-Euroopa riikide õigussüsteemides ühendab neid palju sarnaseid jooni. Need võimaldavad kuuluda ühte Euroopa mandriosa õigusperekonda, mis jaguneb neljaks peamiseks õigusrühmaks; saksa, rooma, slaavi ja põhjamaade õiguseks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://iqdecision.com/en/the-continental-and-common-law-judicial-systems/|pealkiri=The Continental and Common Law judicial systems|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>
 Saksa õigust kasutavad näiteks Saksamaa, Austria, Horvaatia, Šveits, Kreeka, Portugal, Türgi, Jaapan, Lõuna-Korea ja Hiina Rahvavabariik. Põhjamaade õigust kasutavad Taani, Norra, Rootsi, Soome ja Island.<ref name=":02" />
-Mandrieuroopalik õigussüsteem tugineb pikale kohtueelsele uurimisele, mille käigus kogutakse suurem osa tõenditest. Kohtunik kaasatakse otseselt juhtumi materjalide uurimisse. Sellist tava iseloomustavad karmid ennetusmeetmed, see tähendab, et kahtlustatavad peetakse kohtueelselt kinni või vahistatakse. Tihtipeale võivad kahtlusalused pikalt viibida eeluurimisvanglates, seega on kohtueelne uurimine pikk protsess.<ref name=":02" /> Mandrieuroopaliku õigussüsteemi puhul on kohtuotsuseid õigem nimetada väärtusotsusteks, mitte pretsedentideks. Mida kõrgemas kohtus on otsus tehtud, seda väärtuslikum see on.<ref name=":0" />
+Mandrieuroopalik õigussüsteem tugineb pikale kohtueelsele uurimisele, mille käigus kogutakse suurem osa tõenditest. Kohtunik kaasatakse otseselt juhtumi materjalide uurimisse. Sellist tava iseloomustavad karmid ennetusmeetmed, st kahtlustatavad peetakse kohtueelselt kinni või vahistatakse. Tihtipeale võivad kahtlusalused pikalt viibida eeluurimisvanglates, seega on kohtueelne uurimine pikk protsess.<ref name=":02" /> Mandrieuroopaliku õigussüsteemi korral on kohtuotsuseid õigem nimetada väärtusotsusteks, mitte pretsedentideks. Mida kõrgemas kohtus on otsus tehtud, seda väärtuslikum see on.<ref name=":0" />
-=== '''Üldine kohtusüsteem Euroopa liidus''' ===
+=== Üldine kohtusüsteem Euroopa Liidus ===
-Euroopa liidu liikmesriikide kohtusüsteemid on mitmekesised ja kajastavad erinevusi riikide kohtumõistmise tavas. Euroopa Liidu Õiguskohus kasutab tsiviilõigust, mis põhineb lepingutel, millele lisatakse kohtupraktika tähtsus.<ref name=":02" /><ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://e-justice.europa.eu/content_judicial_systems_in_member_states-16-et.do|pealkiri=Kohtukorraldus liikmesriikides|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>
+Euroopa Liidu liikmesriikide kohtusüsteemid on mitmekesised ja kajastavad erinevusi riikide kohtumõistmistavas. Euroopa Õiguskohus kasutab tsiviilõigust, mis põhineb lepingutel, millele lisatakse kohtupraktika tähtsus.<ref name=":02" /><ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://e-justice.europa.eu/content_judicial_systems_in_member_states-16-et.do|pealkiri=Kohtukorraldus liikmesriikides|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>
-Enamikus liikmesriikides on eri kohtuharud, kuid üldiselt esineb kolme liiki kohtuid: [[Üldkohus|üldkohtud]] eri- ja/või [[Põhiseaduskohus|põhiseaduskohtud]]. Üldkohtud arutavad enamjaolt tsiviilasju ehk kodanike ja/või ettevõtete vahelisi vaidlusi ja/või kriminaalasju. Seejuures on paljud liikmesriigid loonud kohtud eri küsimuste jaoks, näiteks haldusasjade arutamiseks.<ref name=":1" />
+Enamikus liikmesriikides on eri kohtuharud, kuid üldiselt esineb kolme liiki kohtuid: [[Üldkohus|üldkohtud]], eri- ja/või [[Põhiseaduskohus|põhiseaduskohtud]]. Üldkohtud arutavad enamjaolt tsiviilasju ehk kodanike ja/või ettevõtete vahelisi vaidlusi ja/või kriminaalasju. Seejuures on paljud liikmesriigid loonud kohtud eri küsimuste jaoks, näiteks haldusasjade arutamiseks.<ref name=":1" />
-Paljudel liikmesriikidel on kohtud, mis tagavad põhiseaduse järgimse. Põhiülesanne põhiseaduslikus kohtus on jälgida, kas kasutatav õigusakt on kooskõlas põhiseadusega. Peale kohtute hõlmab paljude EL liikmesriikide kohtusüsteem ka muid kohtuasutusi ja institutsioone, kes on avaliku võimu kandjad – prokurörid, riiklikud kaitsjad, notarid ja kohtutäiturid.<ref name=":1" />
+Paljudel liikmesriikidel on kohtud, mis tagavad põhiseaduse järgimise. Põhiseadusliku kohtu peamine ülesanne on jälgida, kas kasutatav õigusakt on kooskõlas põhiseadusega. Peale kohtute hõlmab paljude ELi liikmesriikide kohtusüsteem ka muid kohtuasutusi ja institutsioone, kes on avaliku võimu kandjad – prokurörid, riiklikud kaitsjad, notarid ja kohtutäiturid.<ref name=":1" />
-=== '''Kohtusse pöördumine EU liikmesriigis''' ===
+=== Kohtusse pöördumine Euroopa Liidu liikmesriigis ===
 Esialgu on mõistlik selgeks teha, milline kohus on pädev isiku probleemi arutama. Kui pöörduda valesse kohtusse, võib kohtuasi pikaks venida. Võib ka juhtuda, et seda ei võeta isegi menetlusse, sest kohtualluvus pole õige. Euroopa Liidu liikmesriikides on väga erinevad kohtualluvuseeskirjad, mille alusel tehakse kindlaks pädevuse jagunemine riigis asuvate kohtute vahel.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=|url=https://e-justice.europa.eu/content_in_which_member_state-33-et.do?clang=et|pealkiri=Millises liikmesriigis?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>
-Rahvusvahelise või piiriülese kohtuasja puhul peab kindlaks tegema pädeva liikmesriigi ja kohtu. Asja menetlemine teises riigis on keeruline ja vajab täiendavaid kulutusi. Lisakulutusteks asja menetlevas riigis on näiteks dokumentide tõlkimine, menetlevasse riiki reisimine ja seal advokaadi palkamine.<ref name=":2" />
+Rahvusvahelise või piiriülese kohtuasja puhul peab kindlaks tegema pädeva liikmesriigi ja kohtu. Asja menetlemine teises riigis on keeruline ja vajab lisakulutusi. Lisakulutusteks asja menetlevas riigis on näiteks dokumentide tõlkimine, menetlevasse riiki reisimine ja seal advokaadi palkamine.<ref name=":2" />
 == Viited ==