Sametrevolutsioon

Meeleavaldajad Praha vanalinnas

Sametrevolutsioon (tšehhi keeles Sametová revoluce, slovaki keeles Nežná revolúcia) on mõiste, mida kasutati 1989. aastal Tšehhoslovakkias toimunud üldrahvalike aktsioonide iseloomustamiseks eesmärgiga lagundada kommunistlik režiim ja kehtestada demokraatlik riigikord. Täpselt pole teada, kuidas sametrevolutsiooni termin tuli kasutusele. Ühtede väidete kohaselt on see välismaiste ajakirjanike väljamõeldis. Teisalt on väidetud, et terminit kasutas esimesena ajakirjanikega suhtlemisel Václav Haveli poolt asutatud Kodanikufoorumi  (Občanské fórum) pressisekretär, majandusteadlane, dissident ja hilisem Tšehhi suursaadik USA-s Rita Klimova. Tšehhid ja slovakid ise on eelistanud kasutada mõistet “lehtede langemise sündmused” (Listopadove udalosti).

Tšehhi dissidendid jälgisid huviga Nõukogude Liidus Mihhail Gorbatšovi poolt käivitatud perestroika kulgemist ning jõudsid 1977. aastaks veendumusele, et poliitilisi muutusi NSV Liidus tuleb ära kasutada. Jaanuaris 1977 käivitus Haveli juhtimisel 11 aktiivse dissidendi poolt asutatud Harta 77 tegevus. 1988. aastal algasid aktiivsed kommunistliku režiimi vastaseid meeleavaldused. Nõuti poliitilisi ja majanduslikke muudatusi ja riigi poliitilise ülesehituse muutmist.

16. novembri õhtul toimus Bratislavas küll 300 üliõpilase rongkäik, kuid seda kuupäeva ei loeta sametrevolutsiooni alguseks. Sametrevolutsioon, mis kestis kuus nädalat ja väljendus massidemonstratsioonide ja kodanike väljaastumistega Prahas ja Brnos, käivitus Bratislava üliõpilastelt innustust saanud Praha üliõpilaste meeleavaldusega 17. novembril 1989. Praha üliõpilaste väljaastumine algasid täpselt samal päeval, kui üliõpilased 50 aastat tagasi avaldasid meelt Tšehhoslovakkia okupeerimise vastu natside poolt. Järgmisel päeval ühines üliõpilastega teatrite loominguline intelligents.

Alates 18. novembril aktiviseerus Prahas ka kõnekoosolekutega Kodanikefoorum. Nõuti Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei (Kommunistická Stranka Československá, KSČ) liidrite tagasiastumist, poliitiliste vangide vabastamist ja 17. novembri meeleavaldajate vastu rakendatud aktsioonide süüdlaste väljaselgitamist. Bratislavas tegutses alates 20. novembrist samasuguse suunitlusega liikumine Avalikkus Vägivalla Vastu (Verejnosť proti násiliu, VPN).

21. novembril toetas meeleavaldajaid tšehhi kardinal, arhipiiskop František Tomášek.

23. novembril toimus Vaclavi väljakul (Václavské náměstí) töötajate massidemonstratsioon üliõpilaste toetuseks. Tšehhi ajakirjandus levitas kuuldusi (mis pole kunagi kinnitust leidnud), et Mihhail Gorbatšovi korraldusel olla Riikliku Julgeolekukomitee (KGB) töötajad isiklikult inspireerinud väljaastumisi. Meeleavaldustes osalejate vastu kasutasid miilitsaüksused vaid esimestel päevadel vägivalda (167 inimest said rüseluses mõningal määral vigastada), hiljem mingeid repressioone ei rakendatud.

25. ja 26. novembril toimusid Praha Letna pargis massidemonstratsioonid 750 000 inimese osavõtul.  

27. novembril algas Prahas, Bratislavas ja Brnos üldstreik. Streikijad nõudsid, et kommunistlik partei loobuks üheparteilisest poliitilisest süsteemist ja aktsepteeriks uute parteide asutamist. Järgmisel päeval alustasid Kodanikefoorumi liidrid läbirääkimisi Tšehhoslovakkia valitsusega. Tööliste juht, sepp Petr Miller nõudis peaminister Ladislav Adamecilt, et tema kabinet läheks erru.

29. novembril tühistas parlament konstitutsiooni selle paragrahvi, mis määras Tšehhoslovakkia Kommunistlikule Parteile juhtiva rolli. Kommunistlikud liidrid olid detsembri alguseks kaotanud täielikult pea. Nad ootasid Moskvast korraldusi, kuidas toimuda, kuid mingeid juhtnööre ei tulnud.

10. detsembri õhtul teatas president Gustáv Husak  televisiooni kaudu oma tagasiastumisest, kuid nimetas ametisse uue valitsuse Marian Calfa juhtimisel. Uude valitsusse kuulusid kommunistide kõrval ka taas tegevust alustanud Tšehhi Rahvusliku Sotsiaalpartei (Česká strana národně sociální, ČSNS), Kodanikefoorumi ja Avalikkus Vägivalla Vastu esindajad. See oli esimene mittekommunistliku valitsuse pärast 1948.aastat.

Kuna KSČ Keskkomitee senine juhtkond oli tagasi astunud toimus 21. detsembril 27. novembri üldstreigi survel tagasi astunud KSČ juhtkonna asendamiseks erakorraline kongress. Uus juhtkond (Karel Urbanek, Ladislav Adamec, Vasil Mohorita) teatas, et partei tunnustab demokraatia printsiipe, eemaldub stalinismist ja saadab laiali parteilised sõjaväelised üksused.

29. detsembril valis parlament oma juhatajaks Alexander Dubčeki ja Tšehhoslovakkia presidendiks Václav Haveli ning tegi konstitutsiooni mitmeid demokraatlikke parandusi.