Proosula: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 23. juuni 2019, kell 00:02

Proosula (ladina keeles prosula, deminutiiv sõnast prosa 'tekst') on keskaja muusikas kasutatud troobitüüp, mille puhul uut muusikalist materjali ei lisandu, lisatakse vaid tekst. Näide sellest on uue teksti loomine melismi meloodiale gregooriuse laulus^[1].

Sõnavara

Sama tähendust võivad kanda keskaegsetes tekstides ka sõnad prosa (mis tähendab ka sekventsilaadset tekstilist laiendust), verba ja versus (mis võib tähendada ka nii uut kui ka uut teksti sisaldavat troopi, samuti psalmi üht rida).

Vorm

Proosula loodi sageli rangelt süllaabilises stiilis, nii et igale noodile melismis vastas üks silp. Reeglina jälgis troobi looja hoolikalt gregooriuse meloodia joonist, fraseerimist ja artikulatsiooni, et prosula teksti fraasid sobiks meloodiafraasidega ja rõhulised silbid langeks sobivatele nootidele. Sõnade algused ja lõpud tekstis langevad sageli kokku melismi neumade algus- ja lõpunootidega^[2].

Esinemine

Proosulaid on loodud nii missa kui officium'i laulude jaoks ja missa puhul nii ordinaariumi kui propriumi osades. Kõige tuntumad proosulad on Kyrie-troobid, näiteks Tuotilole omistatud "Kyrie, fons bonitatis..."^[3]. Kuid 10. ja 11. sajandi käsikirjades tuleb Kyrie-troopidest märksa arvukamalt ette offertorium'i värsside, eriti aga alleluia'de melismidele loodud proosulaid.^[4]

Viited

[1] E. Jõks. Proosast värsini ja tagasi – pühalaulu apoloogia. EELK Usuteaduse Instituudi toimetised = Publications of the EELC Institute of Theology, nr. 26, detsember 2017

[2] ttps://www.oxfordmusiconline.com/grovemusic/view/10.1093/gmo/9781561592630.001.0001/omo-9781561592630-e-0000022438

[3] ttp://www.eestikirik.ee/laulu-lugu-oh-halasta-oh-halasta/

[4] ttps://www.oxfordmusiconline.com/grovemusic/view/10.1093/gmo/9781561592630.001.0001/omo-9781561592630-e-0000022438

[1]

[2]

[3]

[4]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Proosula''' (ladina keeles ''prosula'', sama tähendust kandsid ka ''prosa'' ja ''verba'') on [[keskaja muusika]]s kasutatud [[Troop (muusika)|troobitüüp]], mille puhul uut muusikalist materjali ei lisandu, lisatakse vaid tekst. Näide sellest on uue teksti loomine [[melism]]i [[meloodia]]le [[gregooriuse laul]]us<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=JVeelkusutinsttoim201712.2.6.2.4 E. Jõks. Proosast värsini ja tagasi – pühalaulu apoloogia. EELK Usuteaduse Instituudi toimetised = Publications of the EELC Institute of Theology, nr. 26, detsember 2017]</ref>.
+'''Proosula''' ([[ladina keel]]es ''prosula'', [[deminutiiv]] sõnast ''prosa'' 'tekst') on [[keskaja muusika]]s kasutatud [[Troop (muusika)|troobitüüp]], mille puhul uut muusikalist materjali ei lisandu, lisatakse vaid tekst. Näide sellest on uue teksti loomine [[melism]]i [[meloodia]]le [[gregooriuse laul]]us<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=JVeelkusutinsttoim201712.2.6.2.4 E. Jõks. Proosast värsini ja tagasi – pühalaulu apoloogia. EELK Usuteaduse Instituudi toimetised = Publications of the EELC Institute of Theology, nr. 26, detsember 2017]</ref>.
+=== Sõnavara ===
+Sama tähendust võivad kanda keskaegsetes tekstides ka sõnad ''prosa'' (mis tähendab ka [[Sekvents (luule)|sekvents]]ilaadset tekstilist laiendust), ''verba'' ja ''versus'' (mis võib tähendada ka nii uut kui ka uut teksti sisaldavat troopi, samuti [[psalm]]i üht rida).
 == Vorm ==