Muinasjutt: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sümboolsete arvude seaduses lõigust vähendatud arvu 3 näiteks toomist kolmelt näitelt ühele. |
Lehekülg asendatud tekstiga '{{vikitekstid-tekstina|Kategooria:Muinasjutud|Muinasjutud}} Kategooria:Kirjandusžanrid oc:Conte' Märgised: Asendamine Visuaalmuudatus |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
'''Muinasjutt''' on [[rahvajutt|rahvajutu]] üks peamisi liike ehk [[žanr]]eid. |
|||
Klassikaline vendade [[Jacob Grimm]]i ja [[Wilhelm Grimm]]i rahvajuttude žanrijaotus jagab rahvajutud [[müüt]]ideks, [[muistend]]iteks ja muinasjuttudeks. |
|||
Erinevalt [[müüt|müüdist]] on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta [[loogika]]t, [[loodusseadus]]i ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki [[loodus]]e ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele fiktsiooni ja meelelahutust. Erinevalt [[muistend]]ist ei pruugi muinasjutt edastada kuulajatele tõeväärtusega informatsiooni. |
|||
Muinasjuttudel on omad seadused, mida on kirjeldanud [[Axel Olrik]] eepiliste seadustega. Selliste tunnuste hulka kuuluvad kindlad algus- ja lõpuvormelid (näiteks "Elas kord...", "Kuskil maal...", "Kui nad surnud ei ole...", "Sõin ja jõin seal minagi, kõhtu ei saanud midagi"), oluliste sündmuste rõhutamine mitmekordse kirjeldamise kaudu (näiteks 3 päeva tuleb võidelda, 3 takistust ületada), sümboolsete arvude esinemine loo struktuuris või kirjeldustes (kolmarvu seadus; olulised on ka arvud 7, 9, 12). |
|||
==Liigitus== |
|||
Euroopa muinasjutud jaotatakse harilikult [[loomamuinasjutt|looma-]] ja [[pärismuinasjutt]]udeks. |
|||
Pärismuinasjuttudel eristatakse omakorda järgmisi alaliike: [[imemuinasjutt|ime-]] ehk nõidusmuinasjutud, [[novellilaadne muinasjutt|novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud]], [[legendilaadne muinasjutt|legendilaadsed muinasjutud]] ja muinasjutud rumalast kuradist (eesti [[Kaval-Ants ja Vanapagan|Kaval-Antsu ja Vanapagana]] lood). |
|||
Muinasjutu tavaline põhisüžee hõlmab nõrga või vaese, aga tubli ja abivalmis (kavala) tegelase võitu tugeva või rikka, aga halva (rumala) vastase üle. |
|||
Muinasjutte tunnevad kõik rahvad. Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste "Tuhat üks ööd". |
|||
[[Eesti]] muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis vaeslaps, tige võõrasema, tõrjutud noorem vend, koduloomad ja metsloomad. |
|||
[[Kirjanik]]e loodud muinasjutte nimetatakse [[kunstmuinasjutt]]udeks. |
|||
==Muinasjuttude teaduslik uurimine== |
|||
Muinasjutu struktuuri, funktsioone ja ajaloolist arengut on uurinud [[Antti Aarne]], [[Bruno Bettelheim]], [[Alan Dundes]], [[Max Lüthi]], [[Vladimir Propp]], [[Stith Thompson]] jpt. |
|||
Antti Aarnelt pärineb muinasjuttude [[süžee]]de [[muinasjututüüp|tüüpideks]] liigitamise süsteem, mida on täiendanud [[Stith Thompson]] (Aarne-Thompsoni tüübikataloog) ja [[Hans-Jörg Uther]] (ATU tüübikataloog). |
|||
Eestis hakati muinasjutte sihipäraselt koguma [[19. sajand]]i teisel poolel [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] innustusel. Üks Eesti tuntumaid muinasjutu-uurijaid oli [[Uku Masing]]. |
|||
[[Richard Viidalepp|Richard Viidalepa]] toimetusel on ilmunud teaduslik eesti muinasjuttude antoloogia. Hiljem on tegelenud muinasjuttude uurimisega Eestis [[Kristi Salve]], [[Ülo Valk]], [[Risto Järv]], [[Merili Metsvahi]], [[Kärri Toomeos-Orglaan]] ja [[Mairi Kaasik]]. |
|||
== Vaata ka == |
|||
*[[Muinasjututüüp]] |
|||
*[[Müüt]] |
|||
== Välislingid == |
|||
{{vikitekstid-tekstina|Kategooria:Muinasjutud|Muinasjutud}} |
{{vikitekstid-tekstina|Kategooria:Muinasjutud|Muinasjutud}} |
||
Redaktsioon: 22. märts 2019, kell 13:15
Muinasjutud – alliktekstid Vikitekstides