Jäneselised: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Jaan (arutelu | kaastöö)
14. rida: 14. rida:


==Paljunemine==
==Paljunemine==
Olenevalt kliimast ja liigist võib [[Tiinus]] kesta jäneselistel 28 päeva [[küülik| harilikel küülikutel]] või rohkem kui 50 päeva mõnedel jäneslastel, kes elavad polaaralade ligi. Sündimus võib paljudel jäneselistel olla lühikese kande- ja arenguaja, varase suguküpsuse ning mitme arvuka pesakonna tõttu väga suur. Näiteks on mõnedel stepipiirkonna [[viiksjäneslased|viiksjäneslastel]] aastas kuni viis pesakonda 8-13 järeltulijaga. Harilikul küülikul ja veel mõnel liigil võib aastas olla viis kuni seitse pesakonda keskeltläbi 9 järeltulijaga. Loomulike vaenlaste rohkuse tõttu on aga ka suremus jäneseliste seas üsna suur.
Olenevalt kliimast ja liigist võib [[tiinus]] kesta jäneselistel 28 päeva [[küülik| harilikel küülikutel]] või rohkem kui 50 päeva mõnedel jäneslastel, kes elavad polaaralade ligi. Sündimus võib paljudel jäneselistel olla lühikese kande- ja arenguaja, varase suguküpsuse ning mitme arvuka pesakonna tõttu väga suur. Näiteks on mõnedel stepipiirkonna [[viiksjäneslased|viiksjäneslastel]] aastas kuni viis pesakonda 8-13 järeltulijaga. Harilikul küülikul ja veel mõnel liigil võib aastas olla viis kuni seitse pesakonda keskeltläbi 9 järeltulijaga. Loomulike vaenlaste rohkuse tõttu on aga ka suremus jäneseliste seas üsna suur.


Halbades tingimustes võivad looted [[resorbeerumine|resorbeeruda]].
Halbades tingimustes võivad looted [[resorbeerumine|resorbeeruda]].

Redaktsioon: 17. detsember 2018, kell 22:43

Jäneselised
Halljänes
Halljänes
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Imetajad Mammalia
Selts Jäneselised Lagomorpha

Jäneselised ehk lagomorfid (Lagomorpha) on loomade selts imetajate klassist.

Paljunemine

Olenevalt kliimast ja liigist võib tiinus kesta jäneselistel 28 päeva harilikel küülikutel või rohkem kui 50 päeva mõnedel jäneslastel, kes elavad polaaralade ligi. Sündimus võib paljudel jäneselistel olla lühikese kande- ja arenguaja, varase suguküpsuse ning mitme arvuka pesakonna tõttu väga suur. Näiteks on mõnedel stepipiirkonna viiksjäneslastel aastas kuni viis pesakonda 8-13 järeltulijaga. Harilikul küülikul ja veel mõnel liigil võib aastas olla viis kuni seitse pesakonda keskeltläbi 9 järeltulijaga. Loomulike vaenlaste rohkuse tõttu on aga ka suremus jäneseliste seas üsna suur.

Halbades tingimustes võivad looted resorbeeruda.

Urgudes ja pesades sünnitavatel jäneselistel on pojad abitud, paljad ja pimedad. Neil, kes püsipesa ei sea, on pojad kohe nägijad ja karvased ning jooksevad pea laiali.

Süstemaatika

Selts jaguneb kaheks sugukonnaks:

Viited

  1. Kirk, Anne. Kas tunneme jäneseid? Eesti loodus 2/2014, lk 8-15 (172 -179)