Sotsiaalne konstruktivism: erinevus redaktsioonide vahel
pooleli |
P →Viited |
||
| 26. rida: | 26. rida: | ||
{{Viited|allikad= |
{{Viited|allikad= |
||
<ref name="SEI">Säästva arengu sõnaseletusi. [[Säästva Eesti Instituut]], SEI Tallinn. [http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=323] (vaadatud 15.10.2012)</ref> |
<ref name="SEI">Säästva arengu sõnaseletusi. [[Säästva Eesti Instituut]], SEI Tallinn. [http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=323] (vaadatud 15.10.2012)</ref> |
||
<ref name="BL">Berger, Peter L; Luckmann, Thomas 2018. "Tegelikkuse sotsiaalne ülesehitus. Teadmussotsioloogiline uurimus". Tartu: [[Ilmamaa]]</ref> |
<ref name="BL">Berger, Peter L; Luckmann, Thomas 2018. "Tegelikkuse sotsiaalne ülesehitus. Teadmussotsioloogiline uurimus". Tartu: [[Ilmamaa]].</ref> |
||
<ref name="Raud">Raud, Rein 2013. "Mis on kultuur? Sissejuhatus kultuuriteooriatesse". Tallinn: [[Tallinna Ülikooli Kirjastus]]</ref> |
<ref name="Raud">Raud, Rein 2013. "Mis on kultuur? Sissejuhatus kultuuriteooriatesse". Tallinn: [[Tallinna Ülikooli Kirjastus]].</ref> |
||
<ref name="Kallas">Kallas, Triin 2007. "Olemus või konstruktsioon". [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] 2007, 4–5, lk 166</ref>}} |
<ref name="Kallas">Kallas, Triin 2007. "Olemus või konstruktsioon". [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] 2007, 4–5, lk 166.</ref>}} |
||
[[Kategooria:Sotsiaalteadused]] |
[[Kategooria:Sotsiaalteadused]] |
||
Redaktsioon: 27. mai 2018, kell 19:48
Sotsiaalne konstruktivism ehk sotsiaalkonstruktivism (inglise social constructivism) on sotsiaalteadustes seisukoht, mille kohaselt loovad ja kujundavad sotsiaalse tegelikkuse ühiskonnaliikmed oma igapäevases läbikäimises, ehkki enamasti ei ole nad ise sellest rollist teadlikud. Üldine ettekujutus tegelikkusest kujuneb välja sotsialiseerumise käigus ning see võetakse omaks enne, kui osatakse selle suhtes kriitiline olla. Seepärast paistab tegelikkus inimestele neist sõltumatu välise paratamatusena.[1] Teooriaid ja ettekujutusi tegelikkusest mõjutavad kollektiivsed kokkulepped, mis on inimtekkelised ega saa seetõttu kunagi olla täiesti objektiivsed ega erapooletud.[2] Teadmine sõltub alati sotsiaalsest taustast ja on aktiivse loometöö tulemus, mitte varem olemasoleva ja valmis reaalsuse avastamine[3]. See, et inimesed kollektiivselt osalevad tegelikkuse ülesehitamises ja tõlgendamises, ei tähenda aga, et ühiskondlikud institutsioonid ja konventsioonid on meelevaldsed või et kõik tõlgendused on võrdsed.[1]
Taust
Konstruktivistlike ideede taustal on epistemoloogiline vaidlus selle üle, kas teaduste uurimisobjektid on ”loomulikud” või ”konstrueeritud”, ning kuidas peaks seda asjaolu arvesse võtma uurimismeetodi valikul ja uurimistulemuste usaldusväärsuse hindamisel. Osaliselt on selline küsimuseasetus tingitud humanitaarteaduste vajadusest eristada oma meetodeid loodusteaduslikest, sest inimesi ja ühiskondi ei saa uurida samamoodi nagu elutuid objekte, loomi või taimi. Samal ajal on ka reaalteadustes põhjust küsida selle järele, mille alusel valitakse näiteks uurimisobjektid ja milliseid teadmisi peetakse väärtuslikuks ja miks. Samuti peavad nii humanitaar- kui ka reaalteadlased väljendama oma uurimistulemusi keeles, kuid keelemärgid on paratamatult kokkuleppelised ja muutlikud.[4]
Ajalugu
Sotsiaalne konstruktivism tekkis 20. sajandi keskpaigas seoses teadmussotsioloogia arenguga. Üks esimesi sellealaseid töid oli 1966. a ilmunud Peter L. Bergeri ja Thomas Luckmanni "The social construction of reality" (eesti keeles "Tegelikkuse sotsiaalne ülesehitus", 2018[1]).
Seisukohad
Konstruktivistlikud ajaloolased, filosoofid ja teadmussotsioloogid leiavad, et teaduslikke teooriaid kujundab sotsiaalne ja poliitiline kontekst. Sotsiaalkonstruktivism on mõnes mõttes instrumentalismi edasiarendus, sest pöörab tähelepanu teaduse sotsiaalsetele aspektidele. Sotsiaalkonstruktivismi kõige äärmuslikum vorm näeb teaduses lihtsalt teadlastevahelist diskursust, eitades objektiivsete faktide olulist osa selles. Mõõdukam sotsiaalkonstruktivism väidab, et uute teaduslike teooriate tunnustamisel mängivad suurt rolli sotsiaalsed aspektid.
Äärmuslik sotsiaalkonstruktivism ei pea näiteks planeet Marsi olemasolu oluliseks, sest tegelikult ei ole meil midagi peale vaatluste, teooriate ja müütide, mis on ise sotsiaalsete interaktsioonide käigus konstrueeritud. Teaduslikud väited käivad üksteise kohta. Empiiriline kontroll kontrollib lihtsalt kooskõla sotsiaalselt konstrueeritud teooriate erinevate kogumite vahel. See teeb keeruliseks teaduse eripära väljatoomise. Samuti on niisuguse vaate puhul raske seletada loodusteaduse edu tehnika arendamisel.
Mõõdukas sotsiaalkonstruktivism möönab planeet Marsi reaalset olemasolu lahus ja sõltumatult vaatlustest, teooriatest ja müütidest Marsi kohta. Kuigi teooriad ja vaatlused on sotsiaalselt konstrueeritud, tagatakse konstrueerimise käigus teatud laadi vastavus reaalsusega. Teaduslikud väited käivad reaalsuse kohta. Sellise lähenemise puhul on probleemiks selle vastavuse seletamine. Mis annab õigustuse uskuda pigem fotosid marsikulgurilt kui vanarooma müüte Marsi kohta? Sellele küsimusele vastamiseks peavad sotsiaalkonstruktivistid arvesse võtma ka seda, kuidas loodusteaduslikke väiteid õigustatakse.
Säästva arengu seisukohalt olulised teemad on olnud nt keskkonnaprobleemide või nende puudumise konstrueerimine, riski sotsiaalne konstrueerimine[3].
Sotsiaalset konstruktivismi seostatakse ka poststrukturalismi, feministliku kriitika ja postmodernismiga[3].
Vaata ka
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Berger, Peter L; Luckmann, Thomas 2018. "Tegelikkuse sotsiaalne ülesehitus. Teadmussotsioloogiline uurimus". Tartu: Ilmamaa.
- ↑ Raud, Rein 2013. "Mis on kultuur? Sissejuhatus kultuuriteooriatesse". Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [1] (vaadatud 15.10.2012)
- ↑ Kallas, Triin 2007. "Olemus või konstruktsioon". Vikerkaar 2007, 4–5, lk 166.