Digitaalne isikutunnistus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Digitaalne isikutunnistus''' ehk '''digi-ID'''<ref>[https://eid.eesti.ee/index.php/EID_l%C3%BChitutvustus eID lühitutvustus], ''eesti.ee'', vaadatud 11.04.2018</ref> on riiklik [[digitaalsus|digitaalne]] [[dokument]]<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/ITDS#para20b1lg1 Isikut tõendavate dokumentide seadus §20<sup>1</sup>], Riigi Teataja, Vastu võetud 15.02.1999</ref>, millega on võimalik [[elektrooniline keskkond|elektroonilises keskkonnas]] tõendada oma isikut ja [[Elektrooniline allkiri|allkirjastada]] [[e-dokument]]e.
'''Digitaalne isikutunnistus''' ehk '''digi-ID'''<ref>[https://eid.eesti.ee/index.php/EID_l%C3%BChitutvustus eID lühitutvustus], ''eesti.ee'', vaadatud 11.04.2018</ref> on riiklik [[digitaalne dokument]]<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/ITDS#para20b1lg1 Isikut tõendavate dokumentide seadus §20<sup>1</sup>], Riigi Teataja, Vastu võetud 15.02.1999</ref>, millega on võimalik [[elektrooniline keskkond|elektroonilises keskkonnas]] tõendada oma isikut ja [[Elektrooniline allkiri|allkirjastada]] [[e-dokument]]e.


Tegemist on ID1-formaadis (85,6 × 53,98 mm) [[PVC]]-materjalist [[kiipkaart|kiipkaardiga]], millele on kantud digitaalne isikutuvastussertifikaat ja digitaalne allkirjastamissertifikaat. Digitaalset isikutunnistust ei saa kasutada füüsiliseks [[isiku tuvastamine|isikutuvastamiseks]], sest sellel pole dokumendi omaniku pilti ega allkirjanäidist.
Tegemist on ID1-formaadis (85,6 × 53,98 mm) [[PVC]]-materjalist [[kiipkaart|kiipkaardiga]], millele on kantud digitaalne isikutuvastussertifikaat ja digitaalne allkirjastamissertifikaat. Digitaalset isikutunnistust ei saa kasutada füüsiliseks [[isiku tuvastamine|isikutuvastamiseks]], sest sellel pole dokumendi omaniku pilti ega allkirjanäidist.

Redaktsioon: 11. aprill 2018, kell 22:04

Digitaalne isikutunnistus ehk digi-ID[1] on riiklik digitaalne dokument[2], millega on võimalik elektroonilises keskkonnas tõendada oma isikut ja allkirjastada e-dokumente.

Tegemist on ID1-formaadis (85,6 × 53,98 mm) PVC-materjalist kiipkaardiga, millele on kantud digitaalne isikutuvastussertifikaat ja digitaalne allkirjastamissertifikaat. Digitaalset isikutunnistust ei saa kasutada füüsiliseks isikutuvastamiseks, sest sellel pole dokumendi omaniku pilti ega allkirjanäidist.

Digitaalset isikutunnistust väljastab Politsei- ja Piirivalveamet alates 1. oktoobrist 2010. 8. jaanuaril 2018 valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seadusega (569 SE)[3] kehtestatakse digitaalse isikutunnistuse kehtivusajaks kolme aasta asemel viis aastat.[4][5]

Vaata ka

Viited

  1. eID lühitutvustus, eesti.ee, vaadatud 11.04.2018
  2. Isikut tõendavate dokumentide seadus §201, Riigi Teataja, Vastu võetud 15.02.1999
  3. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seadus (digitaalse isikutunnistuse kehtivusaeg) 569 SE, Riigikogu, vaadatud 11.04.2018
  4. Riigikogu võttis vastu kaks seadust, Riigikogu, 11. aprill 2018
  5. Isikut tõendavate dokumentide seadus §303, Riigi Teataja, Vastu võetud 15.02.1999