Kasutaja:Sassik321/Falcon 9: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 31. oktoober 2017, kell 16:43

Falcon 9 on kaheastmeline keskmise võimekusega orbitaalne kanderakett, mis sai nime esimese astme 9 mootori järgi. Falcon 9 disainis ja ehitas SpaceX. Falcon 9 on maailma esimene osaliselt taaskasutatav kanderakett.

Praegu kasutuses olev "Full thrust" (maksimaalne tõukejõud) versioon suudab maalähedasele orbiidile viia kuni 22 800 kg kaaluvaid laste ja geosünkroonsele transiidiorbiidile (GTO) viia kuni 8300 kg kaaluvaid laste. Kui rakett lendab taaskasutatavalt, siis väheneb GTO võimekus 5500 kg-ni.

Ajalugu

Arendus

Erinevalt SpaceX-i eelmisest raketist, mis arendati täielikult oma vahenditega, aitas Falcon 9 arendamist kiirendada NASA. NASA finantseeris arendust ja oli valmis tellima mitu lendu, kui teatud eesmärgid täideti. See koostöö algas seemnerahastusega Kaubandusliku orbitaalse transporditeenuse(COTS) programmist aastal 2006. ^[1]^[2]Kokku sai SpaceX NASAlt 278 miljonit dollarit, lisaks nõustus NASA ostma kolm demolendu.^[3] NASA hakkas raketi ankurüürnikuks 2008. aastal, kui nad tellisid 12 transpordilendu Rahvusvahelisesse kosmosejaama, lepingu väärtuseks oli 1,6 miljardit dollarit. Lepingu tingimuseks oli demolendude edukus.

Testimine

Leping NASAga nägi ette, et Falcon 9 esimene demolend toimub 2008. aasta septembris ja et kõik kolm demolendu toimuvad 2009. aasta septembriks.^[4] Raketi testimine võttis aga oodatust kauem aega ja esimene lend toimus alles 4. juunil 2010. aastal.

Esimene test kus töötasid korraga mitu mootorit toimus 2008. aasta jaanuaris.^[5] Seejärel suurendati korraga testitavate mootorite hulka järk-järgult, 2008. aasta novembris testiti lõpuks kõiki üheksat mootorit korraga.^[6]

2010. aasta veebruariks oli rakett valmis ja asus läbima katsetusi Kennedy Kosmosekeskuses.^[7] 9. märtsil plaaniti läbi viia staatiline test, mille käigus testitaks raketti nii, et see ei lahku stardiplatvormilt. Arvutid peatasid testi 2 sekundit enne algust, kuna avastati viga stardiplatvormi heeliumipumpades. Viga parandati ja staatiline test viidi edukalt läbi 13. märtsil.

Tootmine

↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Lindenmoyer quoted on ilma tekstita.
↑ "COTS 2006 Demo Competition". NASA. 18. jaanuar 2006. Vaadatud 24. juunil 2017.
↑ "Space Exploration Technologies (SpaceX)". NASA. Vaadatud 24. juunil 2017.
↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Space Act on ilma tekstita.
↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega SpaceX 18 January 2008 on ilma tekstita.
↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega SpaceX November 23, 2008 on ilma tekstita.
↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega SpaceX February 25, 2010 on ilma tekstita.

[Lindenmoyer_quoted-1] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Lindenmoyer quoted on ilma tekstita.

[NASA_COTS-2006-2] "COTS 2006 Demo Competition". NASA. 18. jaanuar 2006. Vaadatud 24. juunil 2017.

[NASA-SAA2006-3] "Space Exploration Technologies (SpaceX)". NASA. Vaadatud 24. juunil 2017.

[Space_Act-4] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Space Act on ilma tekstita.

[SpaceX_18_January_2008-5] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega SpaceX 18 January 2008 on ilma tekstita.

[SpaceX_November_23,_2008-6] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega SpaceX November 23, 2008 on ilma tekstita.

[SpaceX_February_25,_2010-7] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega SpaceX February 25, 2010 on ilma tekstita.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]