Džihaad: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
[[Koraan]]is peetakse džihaadi all silmas sisemist pingutust halbade kommete võitmiseks kogukonnas või üksikisikus.<ref>Karen Armstrong. ''Islam''. Tartu: Ilmamaa, 2003.</ref> Džihaadist (pingutusest Jumala nimel) ja suhetest uskmatutega räägib Koraani viimane kolmandik, mis kutsub džihaadi käigus mittemuslimitele tõde kuulutama. |
[[Koraan]]is peetakse džihaadi all silmas sisemist pingutust halbade kommete võitmiseks kogukonnas või üksikisikus.<ref>Karen Armstrong. ''Islam''. Tartu: Ilmamaa, 2003.</ref> Džihaadist (pingutusest Jumala nimel) ja suhetest uskmatutega räägib Koraani viimane kolmandik, mis kutsub džihaadi käigus mittemuslimitele tõde kuulutama. |
||
Sõjakad islamistid lähtuvad teistsugusest Koraani interpretatsioonist ja nimetavad džihaadiks sõda uskmatute või õigest usust kõrvalekaldunute vastu. Selles kontekstis on islami usuvõitlejaid Lääne ajakirjanduses nimetatud ka džihadistideks ja pühasõdalasteks. Neil koosneb maailm kahest paigast: ''Dar al-Islam'', islami-kojast ja ''Dar al-Harb'', sõja-kojast. Esimesed on islamiusulised, sõjakotta kuulub see osa elanikkonnast või rahvastest, kes sõja kaudu tuleb veel islamile allutada. Sõda islami levitamiseks nimetatakse pühaks sõjaks, araabia keeles džihaadiks. Džihaadi eesmärk on islami ausse tõstmine, islami levitamine või islami võimu kindlustamine. Läänemaailmas kasutatakse samatähenduslikuna mõistet islamifašism. |
Sõjakad islamistid lähtuvad teistsugusest Koraani interpretatsioonist ja nimetavad džihaadiks sõda uskmatute või õigest usust kõrvalekaldunute vastu. Selles kontekstis on islami usuvõitlejaid Lääne ajakirjanduses nimetatud ka '''džihadistideks''' ja pühasõdalasteks. Neil koosneb maailm kahest paigast: ''Dar al-Islam'', islami-kojast ja ''Dar al-Harb'', sõja-kojast. Esimesed on islamiusulised, sõjakotta kuulub see osa elanikkonnast või rahvastest, kes sõja kaudu tuleb veel islamile allutada. Sõda islami levitamiseks nimetatakse pühaks sõjaks, araabia keeles džihaadiks. Džihaadi eesmärk on islami ausse tõstmine, islami levitamine või islami võimu kindlustamine. Läänemaailmas kasutatakse samatähenduslikuna mõistet islamifašism. |
||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
Redaktsioon: 19. aprill 2017, kell 08:38
Džihaad (araabia جهاد jihād, 'pingutus, võitlus') on islami usukohustus. Selle täitja on mudžahiid (مجاهد mujāhid, mitmuses مجاهدين mujāhidīn).
Milles täpselt džihaad seisneb, tekitab muslimites tänini vaidlusi.
Koraanis peetakse džihaadi all silmas sisemist pingutust halbade kommete võitmiseks kogukonnas või üksikisikus.[1] Džihaadist (pingutusest Jumala nimel) ja suhetest uskmatutega räägib Koraani viimane kolmandik, mis kutsub džihaadi käigus mittemuslimitele tõde kuulutama.
Sõjakad islamistid lähtuvad teistsugusest Koraani interpretatsioonist ja nimetavad džihaadiks sõda uskmatute või õigest usust kõrvalekaldunute vastu. Selles kontekstis on islami usuvõitlejaid Lääne ajakirjanduses nimetatud ka džihadistideks ja pühasõdalasteks. Neil koosneb maailm kahest paigast: Dar al-Islam, islami-kojast ja Dar al-Harb, sõja-kojast. Esimesed on islamiusulised, sõjakotta kuulub see osa elanikkonnast või rahvastest, kes sõja kaudu tuleb veel islamile allutada. Sõda islami levitamiseks nimetatakse pühaks sõjaks, araabia keeles džihaadiks. Džihaadi eesmärk on islami ausse tõstmine, islami levitamine või islami võimu kindlustamine. Läänemaailmas kasutatakse samatähenduslikuna mõistet islamifašism.
Vaata ka
Viited
- ↑ Karen Armstrong. Islam. Tartu: Ilmamaa, 2003.