Liitfunktsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '''Liitfunktsioon''' on funktsioon, mille argumediks on funktsioon. Sümbolites y=f[g(x)]. Liitfunktsiooni puhul pole muutuja y määratud argumendi x kaudu vahet...
 
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Liitfunktsioon''' on [[funktsioon]], mille [[argument|argumediks]] on funktsioon. Sümbolites y=f[g(x)]. Liitfunktsiooni puhul pole [[muutuja]] y määratud argumendi x kaudu vahetult, vaid vahelmise muutuja u kaudu. u=g(x). Näiteks funktsioon y=(2x+5)<sup>3</sup> on liitfunktsioon, kusjuures y=u<sup>3</sup> ja u=2x+5. Esimest funktsiooni nimetatakse [[Välimine funktsioon|välimiseks]], teist [[Seesmine funktsioon|seesmiseks funktsiooniks]].
'''Liitfunktsioon''' on [[funktsioon]], mille [[argument (matemaatika)|argumediks]] on funktsioon. Sümbolites y=f[g(x)]. Liitfunktsiooni puhul pole [[muutuja]] y määratud argumendi x kaudu vahetult, vaid vahelmise muutuja u kaudu. u=g(x). Näiteks funktsioon y=(2x+5)<sup>3</sup> on liitfunktsioon, kusjuures y=u<sup>3</sup> ja u=2x+5. Esimest funktsiooni nimetatakse [[Välimine funktsioon|välimiseks]], teist [[Seesmine funktsioon|seesmiseks funktsiooniks]].


[[Kategooria:Matemaatika]]
[[Kategooria:Matemaatika]]

Redaktsioon: 20. detsember 2006, kell 21:25

Liitfunktsioon on funktsioon, mille argumediks on funktsioon. Sümbolites y=f[g(x)]. Liitfunktsiooni puhul pole muutuja y määratud argumendi x kaudu vahetult, vaid vahelmise muutuja u kaudu. u=g(x). Näiteks funktsioon y=(2x+5)3 on liitfunktsioon, kusjuures y=u3 ja u=2x+5. Esimest funktsiooni nimetatakse välimiseks, teist seesmiseks funktsiooniks.