Paradoks: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2014}} |
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2014}} |
||
'''Paradoks''' on pealtnäha vastuoluline avaldus, mis võib seejuures olla tõene. Enamik |
'''Paradoks''' on pealtnäha vastuoluline avaldus, mis võib seejuures olla tõene. Enamik loogilisi paradokse on vigased, kuid need on siiski väärtuslikud kriitilise mõtlemise edendamisel. |
||
Mõningatel paradoksidel, mis on oma olemuselt ranged, on leitud definitsioonis vigu ja sellega põhjustasid need vigased paradoksid matemaatika ja loogika |
Mõningatel paradoksidel, mis on oma olemuselt ranged, on leitud definitsioonis vigu ja sellega põhjustasid need vigased paradoksid matemaatika ja loogika [[aksioom]]ide ümbervaatamist ja -lahendamist. Üks selline on [[Russelli paradoks]], mis paneb meid küsima, kas "hulk kõikidest hulkadest, mis iseennast ei sisalda", võiks seda hulka sisaldada või mitte ja näitas sellega, et see teooria oli vigane. [[Curry paradoks]] on endiselt uuesti lahendamata. |
||
Väljaspool loogikat oleva paradoksi näiteks võiks tuua [[Theseuse laev]]a |
Väljaspool loogikat oleva paradoksi näiteks võiks tuua filosoofiast [[Theseuse laev]]a: kas laev, mida aja jooksul tükkhaaval uue puiduga parandatakse, on see sama laev, mis alguses? Paradoks võib esineda ka piltide või muu meedia näol. Näiteks, M. C. Escher'i perspektiivipõhine paradoks tema joonistustest, mis sõltuvalt vaatenurgast esitab seinu põrandatena ja näitab redeleid, mis näivad lõputud. |
||
Tavakasutuses viidatakse sõnale paradoks, kui avaldus on irooniline või ootamatu, nt: "paradoks, et seismine väsitab rohkem kui kõndimine". |
Tavakasutuses viidatakse sõnale paradoks, kui avaldus on irooniline või ootamatu, nt: "paradoks, et seismine väsitab rohkem kui kõndimine". |
Redaktsioon: 31. detsember 2016, kell 17:33
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2014) |
Paradoks on pealtnäha vastuoluline avaldus, mis võib seejuures olla tõene. Enamik loogilisi paradokse on vigased, kuid need on siiski väärtuslikud kriitilise mõtlemise edendamisel.
Mõningatel paradoksidel, mis on oma olemuselt ranged, on leitud definitsioonis vigu ja sellega põhjustasid need vigased paradoksid matemaatika ja loogika aksioomide ümbervaatamist ja -lahendamist. Üks selline on Russelli paradoks, mis paneb meid küsima, kas "hulk kõikidest hulkadest, mis iseennast ei sisalda", võiks seda hulka sisaldada või mitte ja näitas sellega, et see teooria oli vigane. Curry paradoks on endiselt uuesti lahendamata.
Väljaspool loogikat oleva paradoksi näiteks võiks tuua filosoofiast Theseuse laeva: kas laev, mida aja jooksul tükkhaaval uue puiduga parandatakse, on see sama laev, mis alguses? Paradoks võib esineda ka piltide või muu meedia näol. Näiteks, M. C. Escher'i perspektiivipõhine paradoks tema joonistustest, mis sõltuvalt vaatenurgast esitab seinu põrandatena ja näitab redeleid, mis näivad lõputud.
Tavakasutuses viidatakse sõnale paradoks, kui avaldus on irooniline või ootamatu, nt: "paradoks, et seismine väsitab rohkem kui kõndimine".