Kasutaja:Agneskolga/Paranoia: erinevus redaktsioonide vahel
Agneskolga (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Agneskolga (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
| 16. rida: | 16. rida: | ||
Paranoia raviks kirjutatakse ravimeid välja vaid siis, kui sümptomid on väga rängad või diagnoositud on ka mõni muu vaimne haigus, näiteks ärevushäire või depressioon. Võib juhtuda, et patsient keeldub ravimeid võtmast, kartes et see teeb neile liiga. <ref name="BH" </ref> |
Paranoia raviks kirjutatakse ravimeid välja vaid siis, kui sümptomid on väga rängad või diagnoositud on ka mõni muu vaimne haigus, näiteks ärevushäire või depressioon. Võib juhtuda, et patsient keeldub ravimeid võtmast, kartes et see teeb neile liiga. <ref name="BH" </ref> |
||
===Teraapia=== |
===Teraapia=== |
||
Paranoia ravimiseks kasutatakse psühhoteraapiat. Keskendutakse eelkõige sümptomite leevendamisele, suhtlemisoskuse arendamisele ja enesehinnangu tõstmisele. Teraapia edukas läbiviimine võib olla keeruline, sest antud vormis on usaldus ülioluline, mis on vastuoluline paranoilise indiviidi usaldamatusega. Tulemusena ei pruugi patsient oma raviplaani järgida. |
Paranoia ravimiseks kasutatakse psühhoteraapiat. Keskendutakse eelkõige sümptomite leevendamisele, suhtlemisoskuse arendamisele ja enesehinnangu tõstmisele. Teraapia edukas läbiviimine võib olla keeruline, sest antud vormis on usaldus ülioluline, mis on vastuoluline paranoilise indiviidi usaldamatusega. Tulemusena ei pruugi patsient oma raviplaani järgida. |
||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
||
Redaktsioon: 30. oktoober 2016, kell 22:46
Paranoia on psüühikaseisund, mille vältel kogeb inimene püsivaid luulumõtteid, viirastusi ja veendumust, et teda ähvardab oht.
Sümptomid
Paranoiat iseloomustavad püsivalt kestvad luulumõtted või luulumõtete kompleks. Sümptomid avalduvad enamasti hilises täiskasvanu- või keskeas. Kaaskodanikel võib tihti olla raskusi paranoiliste indiviidide äratundmisega, sest kui luulud välja arvata, püsivad kannatanute kõne, käitumine ja emotsioonid tavapärasena. [1]
Paranoilise häirega isikute kõige sagedasemad käitumismallid kipuvad olema umbusaldus, vaidlushimulisus ja veendumus, et neid kritiseeritakse või tahetakse ära kasutada, samuti ülim valvsus ja pingsus. Tihti on neil raskusi andestamisega. [2] Paranoilised inimesed väldivad isikliku info jagamist, kartuses selle kasutamist nende vastu, ning otsivad teiste öeldus või pilkudes tagamõtteid. Suheldes on nad eemalolevad ja armukadedad, samuti agressiivse reageerimisega. Seetõttu on paranoiliste inimeste lähisuhete loomine ja püsivana hoidmine oluliselt raskendatud.[3]
Tekkepõhjused
Bioloogilised, psühholoogilised, seos vaimsete haigustega (skisofreenia), trauma
Ravivõimalused
Kuigi paranoiast täielikult vabanemiseks ei ole välja töötatud kindlat ravi, on sümptomeid võimalik leevendada. Määratud ravi sõltub sellest, kui ägedad on haige sümptomid. [4] Tihti ei otsi paranoilised indiviidid ise abi, sest nad ei näe ise oma käitumises probleemi. Viitamistõrge: Sildi <ref> vigane parameeter.
Teraapia
Paranoia ravimiseks kasutatakse psühhoteraapiat. Keskendutakse eelkõige sümptomite leevendamisele, suhtlemisoskuse arendamisele ja enesehinnangu tõstmisele. Teraapia edukas läbiviimine võib olla keeruline, sest antud vormis on usaldus ülioluline, mis on vastuoluline paranoilise indiviidi usaldamatusega. Tulemusena ei pruugi patsient oma raviplaani järgida.
Välislingid
Kirjandus
Viited
- ↑ Liiv, A. (2009). Paranoia. Kasutatud 30.10.2016 https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/paranoia/id-1310
- ↑ name="MHA"> Autor teadmata. Paranoia and Delusional Disorders. Kasutatud 30.10.2016 http://www.mentalhealthamerica.net/conditions/paranoia-and-delusional-disorders.
- ↑ name="web"> Autor teadmata. Paranoid Personality Disorder. Kasutatud 30.10.2016 http://www.webmd.com/mental-health/paranoid-personality-disorder?page=2
- ↑ name="BH"> Autor teadmata. Paranoia. Kasutatud 30.10.2016 https://www.betterhealth.vic.gov.au/health/conditionsandtreatments/paranoia