Teine Eenoki raamat: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: ''''Teine Eenoki raamat''' ehk '''slaavi Eenoki raamat''' on pseudepigraaf, mille keskseks kujuks on Eenok. Teos on Esimeses Moosese raamatus mainitud Eenoki (1Ms 5:18-24)...' |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Teine Eenoki raamat''' ehk '''slaavi Eenoki raamat''' on [[pseudepigraaf]], mille keskseks kujuks on [[Eenok]]. Teos on Esimeses Moosese raamatus mainitud Eenoki (1Ms 5:18-24) elu ja veeuputuseni viinud sündmuste (1Ms 5:21-32) pärimusel põhinev laiendus. Teise Eenoki raamatu kirjutamisajaks on peetud 1. eelkristliku sajandi ja 9. sajandi vahele jäävat aega. Raamatust on säilinud kaks erineva pikkusega versiooni. Need mõlemad on kirikuslaavikeelsed toimetatud tekstid. Uurijad on eri meelt küsimuses, kumb versioonidest on originaalile lähemal. Kirikuslaavikeelsed versioonid põhinevad kreekakeelsel tekstil, mis võib olla tõlge heebrea- või arameakeelsest algtekstist. |
'''Teine Eenoki raamat''' ehk '''slaavi Eenoki raamat''' on [[pseudepigraaf]], mille keskseks kujuks on [[Eenok]]. Teos on Esimeses Moosese raamatus mainitud Eenoki (1Ms 5:18-24) elu ja veeuputuseni viinud sündmuste (1Ms 5:21-32) pärimusel põhinev laiendus. Teise Eenoki raamatu kirjutamisajaks on peetud 1. eelkristliku sajandi ja 9. sajandi vahele jäävat aega. Raamatust on säilinud kaks erineva pikkusega versiooni. Need mõlemad on kirikuslaavikeelsed toimetatud tekstid. Uurijad on eri meelt küsimuses, kumb versioonidest on originaalile lähemal. Kirikuslaavikeelsed versioonid põhinevad kreekakeelsel tekstil, mis võib olla tõlge heebrea- või arameakeelsest algtekstist. |
||
'''Sisu'''. Raamatu võib jagada kaheks osaks. Esimeses osas rändab [[Eenok]] seitsmes (või kümnes) taevas. Teine osa võtab käsile veeuputuse loo, keskendudes Eenoki poja [[Metuusala]] preesterlusele ja [[Noa]] |
'''Sisu'''. Raamatu võib jagada kaheks osaks. Esimeses osas rändab [[Eenok]] seitsmes (või kümnes) taevas. Teine osa võtab käsile veeuputuse loo, keskendudes Eenoki poja [[Metuusala]] preesterlusele ja [[Noa]] vennale [[Nir]]ile.<ref>Mercer Dictionary of the Bible. Peatoimetaja W. E. Mills; kaastoimetajad R. A. Bullard, J. F. Drinkard Jr., W. Harrelson, E. V. McKnight. Macon, Georgia: Mercer University Press, 1990: 253</ref> |
||
Võrreldes Esimese [[Eenok]]i raamatuga on Teine Eenoki raamat ühtlasem, kuid ka montoonsem. Siin puuduvad vihjed messiale, kuid selle eest on [[angeloloogia]] laiem ja loomise käsitlus üsna eripärane.<ref>Weiser, A. Vana Testamendi sissejuhatus. Tallinn: Logos, 1994: 164</ref> |
Võrreldes Esimese [[Eenok]]i raamatuga on Teine Eenoki raamat ühtlasem, kuid ka montoonsem. Siin puuduvad vihjed messiale, kuid selle eest on [[angeloloogia]] laiem ja loomise käsitlus üsna eripärane.<ref>Weiser, A. Vana Testamendi sissejuhatus. Tallinn: Logos, 1994: 164</ref> |
||
Redaktsioon: 13. august 2016, kell 01:26
Teine Eenoki raamat ehk slaavi Eenoki raamat on pseudepigraaf, mille keskseks kujuks on Eenok. Teos on Esimeses Moosese raamatus mainitud Eenoki (1Ms 5:18-24) elu ja veeuputuseni viinud sündmuste (1Ms 5:21-32) pärimusel põhinev laiendus. Teise Eenoki raamatu kirjutamisajaks on peetud 1. eelkristliku sajandi ja 9. sajandi vahele jäävat aega. Raamatust on säilinud kaks erineva pikkusega versiooni. Need mõlemad on kirikuslaavikeelsed toimetatud tekstid. Uurijad on eri meelt küsimuses, kumb versioonidest on originaalile lähemal. Kirikuslaavikeelsed versioonid põhinevad kreekakeelsel tekstil, mis võib olla tõlge heebrea- või arameakeelsest algtekstist.
Sisu. Raamatu võib jagada kaheks osaks. Esimeses osas rändab Eenok seitsmes (või kümnes) taevas. Teine osa võtab käsile veeuputuse loo, keskendudes Eenoki poja Metuusala preesterlusele ja Noa vennale Nirile.[1]
Võrreldes Esimese Eenoki raamatuga on Teine Eenoki raamat ühtlasem, kuid ka montoonsem. Siin puuduvad vihjed messiale, kuid selle eest on angeloloogia laiem ja loomise käsitlus üsna eripärane.[2]