Mäger: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 24. aprill 2016, kell 11:07

Mäger (Meles meles) on kärplaste sugukonda kuuluv kiskjaline.

mäger, rahvapäraselt ka määr, kähr (Meles meles), Euraasia metsades ja steppides, peamiselt künklikel maastikellevinud suur jässakas kärplane. Keha talbjas, pea poole ahenev, tüvepikkus kuni 90 cm, sabapikkus kuni 20 cm, mass 15–30 kg, lühikestel jalgadel pikad tugevad küünised. Karvastik karm, pikk ja tihe, pea vöödiline. Mägra nägemine on nõrk, kuid haistmine on väga hea. Tegutseb peamiselt hämarikus ja öösel, liikudes mööda kindlaid, enda sissetallatud radu.

Toitumine

Sööb segatoitu: pisiimetajaid, kahepaikseid, roomajaid, putukaid, tigusid (sealhulgas nälkjaid), linnupoegi ja mune, ka marju, juurikaid ja mahlakaid rohttaimi.

Poegimine

Kraabib suuri mitmekorruselisi urustikke, mida asustab mitmekesi. Urustikud on keerulised ja paljukambrilised, mõnikord moodustavad need linnaku. Soodsates oludes on urustik kasutuses mitme põlvkonna vältel. Mäger elab urustikus aasta läbi. Pesakonnas on 1–5 poega, nende „titekarv" on hall ja siidine, silmad avanevad alles 1 kuu pärast sündi. Poegi hooldab emasloom üksi, imetades neid kaks-kolm kuud. Mäger magab tavaliselt taliuinakut, enne seda on rasvavarud suurendanud tema keha massi kolmekordseks. Mõnel maal kannavad mägrad edasi veisetuberkuloosi.

Lisa

Eestis on mäger levinud kogu mandriosas, 1960. aastast taasasustatuna ka Saaremaal, kus ta hakkas jõudsalt sigima (teistel saartel teda pole). Eesti oludes on mägra jooksuaeg kevadest suveni, pojad sünnivad järgmise aasta märtsis-aprillis. Taliuinak kestab tal meil novembrist märtsini.

Jahiuluk, teda võib küttida 1. septembrist 28. veebruarini. 2010. aastal kütiti Eestis 189 isendit, kõige enam Saare maakonnas – 133 isendit. Vastavaltlooduskaitseseadusele on suured mägralinnakud, millel on 10 või enam sissepääsu, püsielupaikadena kaitse all.

@@ 6. rida: / 6. rida: @@
 *Sööb segatoitu: [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/imetajad2 pisiimetajaid], [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kahepaiksed3 kahepaikseid], [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/roomajad2 roomajaid], [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/putukad1 putukaid], [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/teod1 tigusid] (sealhulgas [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/n%C3%A4lkjad2 nälkjaid]), linnupoegi ja [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/muna1 mune], ka [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/mari2 marju], [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/juurikas1 juurikaid] ja mahlakaid [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rohttaim rohttaimi].
+== Poegimine ==
+Kraabib suuri mitmekorruselisi urustikke, mida asustab mitmekesi. Urustikud on keerulised ja paljukambrilised, mõnikord moodustavad need linnaku. Soodsates oludes on urustik kasutuses mitme [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/p%C3%B5lvkond1 põlvkonna] vältel. Mäger elab urustikus aasta läbi. Pesakonnas on 1–5 poega, nende „titekarv" on hall ja siidine, [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1 silmad] avanevad alles 1 kuu pärast sündi. Poegi hooldab emasloom üksi, imetades neid kaks-kolm kuud. Mäger magab tavaliselt [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/taliuinak taliuinakut], enne seda on rasvavarud suurendanud tema keha massi kolmekordseks. Mõnel maal kannavad mägrad edasi veisetuberkuloosi.
+== Lisa ==
+Eestis on mäger levinud kogu mandriosas, 1960. aastast taasasustatuna ka [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/saaremaa1 Saaremaal], kus ta hakkas jõudsalt [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/sigimine2 sigima] (teistel [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/saar1 saartel] teda pole). Eesti oludes on mägra jooksuaeg kevadest suveni, pojad sünnivad järgmise aasta märtsis-aprillis. Taliuinak kestab tal meil novembrist märtsini.
+[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/jahiulukid2 Jahiuluk], teda võib küttida 1. septembrist 28. veebruarini. 2010. aastal kütiti Eestis 189 isendit, kõige enam [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/saare_maakond3 Saare maakonnas] – 133 isendit. Vastavalt[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_looduskaitse_alased_seadused looduskaitseseadusele] on suured mägralinnakud, millel on 10 või enam sissepääsu, [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/p%C3%BCsielupaigad püsielupaikadena] kaitse all.
 [[Kategooria:Kärplased]]
 [[Kategooria:Eesti imetajad]]