Ambrose Bierce: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Kandle mõis'''. Esmateated mõisast pärinevad 1583. aastast. 18.sajandil kuulus mõis [[Hastferitele]].Lihtne baroksetes vormingutes peahoone pärineb 18. sajandi keskpaigast. Viilkatusega ühekorruselisele väheldase verandaga puidust hoonele lisati hiljem kivist [[tiibehitus]]. 1788. aastal müüs major [[Heinrich Gustav von Hastfer]] mõisa kreisikohtunik [[Georg Johann von Wrangellile]].1793.aastal ostis Wrangellilt mõisa major [[Peter Frommhold Löwis of Menar]]. 1805. aastal läks mõis [[Bengt Fromhold Strohmi]] valdusesse. 1810.aastal müüs ta mõisa [[Johanna von Roennele]]. 1827.aastal müüsid Roenned mõisa parun Gustav Wrangellile. Wrangellide valduses püsis Kandle 1832. aastani, kui kapten parun Carl Wrangell müüs selle leitnant [[Gustav von Tritthofile]]. |
'''Kandle mõis'''. Esmateated mõisast pärinevad 1583. aastast. 18.sajandil kuulus mõis [[Hastferitele]].Lihtne baroksetes vormingutes peahoone pärineb 18. sajandi keskpaigast. Viilkatusega ühekorruselisele väheldase verandaga puidust hoonele lisati hiljem kivist [[tiibehitus]]. 1788. aastal müüs major [[Heinrich Gustav von Hastfer]] mõisa kreisikohtunik [[Georg Johann von Wrangellile]].1793.aastal ostis Wrangellilt mõisa major [[Peter Frommhold Löwis of Menar]]. 1805. aastal läks mõis [[Bengt Fromhold Strohmi]] valdusesse. 1810.aastal müüs ta mõisa [[Johanna von Roennele]]. 1827.aastal müüsid Roenned mõisa parun Gustav Wrangellile. Wrangellide valduses püsis Kandle 1832. aastani, kui kapten parun Carl Wrangell müüs selle leitnant [[Gustav von Tritthofile]]. |
||
20. sajandi lõpul ostsid mõisa [[Dehnid]] - naabermõisa [[Kavastu]] omanikud. Selle tehinguga muutus Kandle mõis sisuliselt Kavastu kõrvalmõisaks. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Arnold Julius von Dehn. |
20. sajandi lõpul ostsid mõisa [[Dehnid]] - naabermõisa [[Kavastu]] omanikud. Selle tehinguga muutus Kandle mõis sisuliselt Kavastu kõrvalmõisaks. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Arnold Julius von Dehn. |
||
Kaua tühjalt seisnud peahoone on hävinenud. Säilinud on üksnes viie kaarega tall-tõllakuur.<ref> |
Kaua tühjalt seisnud peahoone on hävinenud. Säilinud on üksnes viie kaarega tall-tõllakuur.<ref>Alo Särg. "Lääne-Virumaa mõisad" Kirjastus Argo, 2001, lk 40-45</ref> |
||
== Viited == |
== Viited == |
||
Redaktsioon: 18. märts 2015, kell 22:32
Kandle mõis. Esmateated mõisast pärinevad 1583. aastast. 18.sajandil kuulus mõis Hastferitele.Lihtne baroksetes vormingutes peahoone pärineb 18. sajandi keskpaigast. Viilkatusega ühekorruselisele väheldase verandaga puidust hoonele lisati hiljem kivist tiibehitus. 1788. aastal müüs major Heinrich Gustav von Hastfer mõisa kreisikohtunik Georg Johann von Wrangellile.1793.aastal ostis Wrangellilt mõisa major Peter Frommhold Löwis of Menar. 1805. aastal läks mõis Bengt Fromhold Strohmi valdusesse. 1810.aastal müüs ta mõisa Johanna von Roennele. 1827.aastal müüsid Roenned mõisa parun Gustav Wrangellile. Wrangellide valduses püsis Kandle 1832. aastani, kui kapten parun Carl Wrangell müüs selle leitnant Gustav von Tritthofile. 20. sajandi lõpul ostsid mõisa Dehnid - naabermõisa Kavastu omanikud. Selle tehinguga muutus Kandle mõis sisuliselt Kavastu kõrvalmõisaks. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Arnold Julius von Dehn. Kaua tühjalt seisnud peahoone on hävinenud. Säilinud on üksnes viie kaarega tall-tõllakuur.[1]
Viited
- ↑ Alo Särg. "Lääne-Virumaa mõisad" Kirjastus Argo, 2001, lk 40-45