Pagulus

Pagulus on sunnitud kodumaalt lahkumine. Põhjusteks tagakiusamine (hirm tagakiusamise ees) rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu; lahkumine sõjategevuse eest; põgenemine looduskatastroofide eest. Kodumaalt põgenenu on pagulane.

Definitsioon

Pagulus üldiselt on sunnitud lahkumine kodumaalt. Ajalooliselt on paguluse ja pagulase definitsioon varieerunud ajas ja kohas. Teise maailmasõja tagajärjel tekkinud väga suured põgenike massid tekitasid vajaduse pagulasstaatuse määratlemiseks rahvusvaheliselt. Rahvusvahelise õiguse järgi, 1951. aastal Genfis vastu võetud ÜRO pagulasseisundi konventsiooni kohaselt on pagulane inimene, kes põhjendatult kardab tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast, viibib väljaspool kodakondsusjärgset riiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada sellelt riigilt kaitset, või kes nimetatud sündmuste tagajärjel viibib kodakondsusetuna väljaspool oma endist asukohariiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda. Sellest määratlusest jäävad välja keskkonna tingimuste tõttu kodumaalt lahkuma sunnitud keskkonnapõgenikud ning isikud, kes on küll sunnitud lahkuma, kuid sätestatud tingimustele ei vasta.

Olulised mõisted

Pagulane (i.k. refugee) on välismaalane, kes vastab 1951. aasta Genfi Pagulasseisundi konventsioonis sätestatud tingimustele ja kellele on Politsei- ja Piirivalveamet andnud seetõttu pagulase staatuse.

Varjupaigataotleja (i.k. asylum seeker) – välismaalane, kes on esitanud varjupaiga ja elamisloataotluse, mille suhtes ei ole Politsei- ja Piirivalveamet otsust teinud.

Rahvusvahelise kaitse saaja (i.k. beneficiary of international protection) on välismaalane, keda on tunnustatud pagulasena, täiendava kaitse- või ajutise kaitse saajana ning kellele on antud Eesti elamisluba.

Täiendava kaitse saaja (i.k. recipient of subsidary protection) on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu.

Organisatsioonid

Järgnevalt loetletud organisatsioonid, kes pagulastega tegelevad maailmas ja Eestis

ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet

ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR), tuntud ka kui Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Pagulaste Amet, on ÜRO talitus, mille kohustuseks on kaitsta ja toetada pagulasi, kas riigi valitsuse või ÜRO taotlusel. Amet aitab kaasa pagulaste vabatahtlikule repatrieerumisele, kohapealsele integreerumisele või ümberasumisele kolmandasse riiki. Ameti peakorter asub Šveitsis Genfis. Amet on ÜRO Arenguprogrammi liige.

Rahvusvaheline Punase Risti Komitee

Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (ICRC) on vanim Rahvusvaheline Punane Rist liikumise alla kuuluv organisatsioon. Ülesanneteks on kaitsta sõja ja konflikti piirkondades kannatanuid. Kuigi Rahvusvahelisel Punase Risti Komiteel puudub otsene mandaat pakkuda kaitset pagulastele on organisatsioon teatavates piirkondades põgenikke aidanud.

Euroopa Põgenike ja Pagulaste Nõukogu

Euroopa Põgenike ja Pagulaste Nõukogu (ECRE) on üleeuroopaline mittetulundusühingute liit, mille eesmärk on pagulaste, asüülitaotlejate ja ümberpaigutatud inimeste õiguste edendamine ja kaitse

Eesti Pagulasabi MTÜ

Eesti Pagulasabi (Estonian Refugee Council) tegeleb pagulaste abistamisega, aidates neil leida Eestis elukohta ja tööd. Aitavad varjupaigataotlejaid, koguvad humanitaarabi ning informeerivad üldsust.