Ruila mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Akra (arutelu | kaastöö)
mall, cat
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{vikinda}}

{{toimeta}}
{{toimeta}}
'''Ruila mõis''' ([[saksa keel]]es Ruil). Rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaal.


Ruila mõisa mainti esmakordselt [[1417]]. aastal. Keskajal oli mõisas [[Tallinn]]a linnusekomtuuri residents. Alates [[1622]]. aastast oli mõis [[Ulrich (suguvõsa))|Ulrichite]]valduses. [[17. sajand]]il eraldati tollal ülisuurest mõisast mitmeid teisi mõisaid.
Ruil in Kirchspiel Haggers, Harrien

1417. aastal esmamainitud mõisas (saksa k Ruil) oli keskajal Tallinna linnusekomtuuri residents. Alates 1622. aastast oli mõis von Ullrichide valduses. 17. sajandil eraldati tollal ülisuurest mõisast mitmeid teisi mõisaid.

1814. aastast kuni 1939. aasta ümberasumiseni kuulus mõis von Bremenitele. Von Bremenid püstitasid 1859 (arvatavasti vanemate ehitiste põhjal) praeguse peahoone, mille esimene korrus on kivist, teine puidust.


[[1814]]. aastast kuni [[1939]]. aasta ümberasumiseni kuulus mõis [[Bremen (suguvõsa)|Bremen]]itele. Nemad püstitasid [[1859]] (arvatavasti vanemate ehitiste põhjal) praeguse peahoone, mille esimene korrus on kivist, teine puidust.
Tallinn-Pärnu maantee ajalooliselt sihilt (Ääsme-Kernu vahel on kaasaegne tee õgvendatud) viib mõisa 3 km pikkune sihitee.


Mõisa peahoones asub kaasajal kool, tallis tegutseb ratsaspordibaas. Säilinud on ka suur park ning hulk teisi kõrvalhooneid. Ajaloolise jaotuse järgi [[Harjumaa]]le [[Hageri kihelkond]]a kuulunud mõis jääb kaasajal [[Harjumaa]]le [[Kernu vald]]a.
Mõisa peahoones asub kaasajal kool, tallis tegutseb ratsaspordibaas. Säilinud on ka suur park ning hulk teisi kõrvalhooneid. Kaasajal jääb mõis [[Harjumaa]]le [[Kernu vald]]a.


[[Kategooria:Eesti mõisad]]
[[Kategooria:Eesti mõisad]]

Redaktsioon: 5. oktoober 2006, kell 22:21

Ruila mõis (saksa keeles Ruil). Rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaal.

Ruila mõisa mainti esmakordselt 1417. aastal. Keskajal oli mõisas Tallinna linnusekomtuuri residents. Alates 1622. aastast oli mõis Ulrichitevalduses. 17. sajandil eraldati tollal ülisuurest mõisast mitmeid teisi mõisaid.

1814. aastast kuni 1939. aasta ümberasumiseni kuulus mõis Bremenitele. Nemad püstitasid 1859 (arvatavasti vanemate ehitiste põhjal) praeguse peahoone, mille esimene korrus on kivist, teine puidust.

Mõisa peahoones asub kaasajal kool, tallis tegutseb ratsaspordibaas. Säilinud on ka suur park ning hulk teisi kõrvalhooneid. Kaasajal jääb mõis Harjumaale Kernu valda.