Soolevähk

Soolevähk, mida tuntakse ka kolorektaalvähi nime all, on jämesoole ja pärasoole vähk. Jämesool ja pärasool moodustavad seedekulgla alumise osa. Enamik soolevähkidest tekib jämesoole või pärasoole sisepinna ehk limaskesta vohanditest, polüüpidest.

Sümptomid

•normaalse roojamisharjumuse muutus s.t. pikemat aega kestnud kõhulahtisus või –kinnisus või nende vaheldumine •tunne, et roojamisel ei tühjene sool täielikult •veri väljaheites või selle pinnal •püsiv valu kõhus või pärasooles •seletamatu kaalulangus, väsimus, nõrkus Soolevähil pole erilist, ainult sellele haigusele omast tunnust.

Uuringud

Esmaseks uuringuks soolevähi kahtluse korral on peitevere määramine väljaheites, mille esinemine viitab varjatud verejooksule.

Kui korduvad uuringud näitavad väljaheites peitevere olemasolu, on arstidel põhjust rakendada täpsemaid uurimismeetodeid avastamaks verejooksu põhjust. •pärasoole uuring sõrmega: arst uurib päraku kaudu sõrmega pärasoole lõpposa ja otsib ebatavalisi kühmusid. •endoskoopia ehk sondiga uuring: pärasoole ja jämesoole lõpposa uuritakse spetsiaalse painduva toruga. Selle protseduuri abil leitakse üles umbes pooled soolevähkidest. Kui endoskoopia näitab normaalsest erinevaid kohti, siis võtab arst sealt koetüki, mida uuritakse mikroskoobi all. •kolograafia ehk irrigoskoopia: soolde viiakse pärasoole kaudu kontrastainet ning tehakse soolest röntgenpildid. •ultraheliuuring ja kompuuteruuring: kasutatakse, et kindlaks teha, kas kasvaja on juba jõudnud siirdeid moodustada teistesse organitesse.

Ravi

Soolevähi puhul rakendatakse kõiki kaasaegseid vähiravi meetodeid – lisaks kirurgilisele ravile veel keemiaravi, bioloogilist ravi ja kiiritusravi. Ravivõimalused varieeruvad vastavalt kasvaja staadiumile – selle suurusele, asukohale ning sellele, kas vähk on levinud teistesse organitesse.